Eestlased ja nende asjad: külimit

Külimit. Foto: Marianne Loorents

Külimit ehk külvivakk on ümmarguse või ovaalse kerega külvinõu, ühtlasi viljamõõduna kasutatud mõõdunõu. Külimitu suurus oli piirkonniti erinev, näiteks Põhja-Eesti aladel mahutas külimit 10 või 12 toopi ehk laias laastus 12–15 liitrit. Lõuna-Eestis aga oli külimitu suuruseks 11–24 liitrit.

Kui Rootsi ajal loodi magasiaidad, kust inimesed said vilja laenuks võtta, siis laenuks anti teri triiki täis külimitu jagu, tagasi tuues pidi aga külimitul kuhi peal olema. Tisleri talu külimitud on peremees Hanno Tamme sõnul tehtud tõenäoliselt Avinurmes. “Külimit “õmmeldi” kokku vahtrapuust liistuga,” teadis Tamm rääkida.

Tallinna linnaarhiivis on raehärrade vastlajootude arve aastast 1546 ja seal on kirjas, et kahe külimitu sarapuupähklite eest on “antud” kaks ja pool marka, samuti on “majavalvur” koos muude kaupadega soetanud külimitu jämedat ja külimitu peent soola.