Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: need õnnetud plagud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Virumaa Teataja. | FOTO: Meelis Meilbaum

Esmaspäevast ei tohi vali-mind-mehed end enam avalikus kohas valimisplakatil näidata. Lühidalt öeldes tähendab see seda, et üleelusuuruses näopildid kaovad majade küljest ja tänavate äärest. Inimese jaoks aga suurt muud midagi ei muutugi, sest aktiivne valimisreklaam kolib lihtsalt teistesse kanalitesse, ära see ei kao.

President Kersti Kaljulaid kirjutas oma Facebooki-seinal, et nii on see juba alates 2005. aastast: plakatid pahad, telereklaamid head. Kleepsud auto peal pahad, tänaval jagatavad õhupallid head. Sotsiaalmeedia ja portaalide üksteise võidu erakonnakarva värvimisest ei hakka rääkimagi.

Toonase seadusmuudatuse eesmärk võis olla õilis – vähendada raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel ja ühtlasi vabastada avalik ruum lausreklaamist. Tegelikkuses ei ole tosin aastat hiljem täitunud kumbki eesmärk, pigem vastupidi. Sotsiaalmeedias on reklaami tegemine lihtsamast lihtsam, seda oskavad inimesed sülelastest vanuriteni välja. Plakatite keelustamine olukorras, kus kogu muu valimisreklaam on lubatud, on lihtsalt tobe.

Asjale on omaette vindi peale keeranud Rakvere mees, kes leidis seaduses lünga, mistõttu on võimalik seadusetähte rikkumata välireklaami näidata valimispäevani välja. Ja ega ei saa seda talle ka pahaks panna. Ajal, mil inimesed on üldiselt väga laisad valimas käima, tuleks tegelikult just enne otsustavat valikut selgitustööd teha ning lasta oma näopildil ja mõtetel vabalt levida.

Praegu on tunne, et enne valimisi, kui reklaamid on tänavatelt ära korjatud, ei teagi paljud, millal ja mis on tulemas. Kui aga tahetakse tekitada olukord, et raha ei mängi kõige tähtsamat rolli, võib vabalt piirata reklaamide suurust.

Praegu on tunne, et enne valimisi, kui reklaamid on tänavatelt ära korjatud, ei teagi paljud, millal ja mis on tulemas. Kui aga tahetakse tekitada olukord, et raha ei mängi kõige tähtsamat rolli, võib vabalt piirata reklaamide suurust.

Välireklaami näitamise keeld on oma aja ära elanud ning valija mõtlemisvõimet alahindav, sest tark valija ei langeta otsust selle põhjal, mida ta näeb naabermaja seinal või teel poodi tänava ääres. Mõtlevale inimesele loevad ikka teod, mis tehtud, ja see, mida kandidaat plaanib valituks osutudes ette võtta.

Tagasi üles