Linnaarhitekt Raul Järgil on käed tööd täis, praegu peab ta oma tähtsamaks ülesandeks Rakvere üldplaneeringu ja arengukava "Rakvere 2030" koostamist.
Rakvere linnaarhitekt näeks linnas köisraudteed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millal tuleb esmane avalikustamine?
Esimene üldplaneeringu eskiis läheb linnavolikogusse tutvustamiseks märtsis. Pärast seda tuleb teine eskiisi tutvustus, millele järgneb vastuvõtmine ja pärast avalikustamist ka kehtestamine.
Praegu on veel võimalus, et kaalumisele tuleb mõni eriti hea idee. Tegelikult midagi uut ja revolutsioonilist ei ole, sest linna arendamine on ikkagi evolutsiooniline protsess. Me ei pööra ka midagi päris teistpidi. Meie võimalused on siiski piiratud ja enamasti askeldame ikka kellegi territooriumil.
Kui palju inimesi üldplaneeringu ja arengukava koostamisest osa võtab?
On moodustatud peatöörühm, kuhu kuulub kümme-viisteist inimest. Selles on volikogu ja linnavalitsuse liikmeid. Lisaks kuuluvad sinna veel oluliste funktsioonide juhid.
Peatöörühma juhin mina, kutsun koosolekuid kokku ja juhatan neid. Sihtaasta 2030 on piisavalt kauge, kuid teisalt piisavalt lähedal. Ühelt poolt võib maailm selle aja jooksul väga palju muutuda, aga teiselt poolt mitte nii väga. See ongi see perspektiiv, mis võimaldab mõnd asja laiemalt vaadata ja ka veidi unistada, sest unistamata ei juhtu midagi.
Peale eespool nimetatute on kaasatud veel konsultandid. Nendel on osa töid valmis ja osa tegemisel. Peakonsultant on Urban Mark OÜ.
Kas midagi on ka konkreetselt valmis?
Üldplaneeringu juures on alustatud Rakvere avalikust ruumist ja kesklinnast, sellest, mis seal toimub ja mis on oluline. Kokku on pandud avaliku ruumi stsenaariumid, mis kirjeldavad Rakvere linna jaoks olulisi väärtusi ning kuidas neid säilitada ja hinnata.
Need koostas Urban Mark OÜ, mille juht Ülar Mark on linnaruumi suurte kogemustega uurija. Kokku on nad kirjeldanud ligi kahtekümmend stsenaariumi, mis puudutavad Rakvere linna piirkondi ja nende võimalikku arengut.
Esimesed kaardid sisaldavad Rakvere linna aktiivala, seda ala, kus asub kesklinn, asuvad teatrimägi, vallimägi ja vanalinn. Neil kaartidel on kirjeldatud linna jaoks oluliste punktide vahelisi ühendusteid.
Niisuguste uuringute alusteooria on, et igas linnas on tema suurusest olenevalt ainult teatav hulk aktiivala, mida on võimalik linnaruumis n-ö tööle panna. Sellest lähtudes on vaja vaadata, kuhu kõigepealt tähelepanu pöörata ja kuhu on vajadus hakata investeerima.
Milline on siis Rakveres see aktiivala?
Aktiivala uurimiseks on võimalik vaadelda kolme rühma inimeste liikumist. Kõigepealt muidugi linnaelanike, siis linna külaliste ehk linnas oma asju ajavate inimeste ja lõpuks turistide liikumist.
Nende kolme rühma liikumisteed ja huvipunktid on tavaliselt erinevad. Kui turisti jaoks on oluline vallimäe ja turuplatsi vaheline liikumistee, siis linnaelanikele on visuaalsel vaatlemisel olulised Laada ja Lai tänav ning promenaad.
Linna külalistele on tähtsad peale kaubanduskeskuste neile vajalike ametite asukohad. Kõigi nende liikumisteede summana punutakse nn ämblikuvõrk, kus need kolm asja on kokku viidud, ja nii moodustubki aktiivala.
Oluline on, et seal oleks võimalik sujuvalt jalgsi liikuda, et oleksid mugavad kõnniteed, väikevormid ja muu selline. Aktiivala võib ka kujundada. Näiteks üks võimalusi oleks teha Parkali tänavast jalakäijate tänav ja sellega arvestada selle kandi ehitusmahtude planeerimisel.
Kuid omad piirid seab siin Jakobsoni tänava ja Kastani puiestee planeeritav ühendamine. Muidu sobiks sinna väga hästi üks väljak, mis moodustaks koos kirikupargiga ühtse terviku.
Aktiivala oleks ala, kuhu avalikke hooneid kujundada, et seista vastu praegu ilmet võtvale valglinnastumisele. Suurte kaubanduskeskuste linnast välja ehitamisel on Rakvere suuruses linnas alati oht, et linna keskel võib elu soiku jääda.
Minu arusaamine on, et Rakvere keskus on pidevalt liikumises olnud ja praegu koostatav planeering üritab seda suunata, et see peaks ikka uuesti vanalinna välja jõudma.
Praegu on linna keskkoht koos Laada tänava ja Kroonikeskuse ehitamisega nihkunud liiga palju ida poole, ja kui sinna ehitada veel Plaza, siis ajaks väikese linna ülemäära hajali. Seega on minu seisukoht, et Rakvere Plaza sinna ei sobi ja tema õige koht oleks kusagil keskväljakul.
Kuidas on lood "targa maja" ja promenaadi pikendusega?
Need on uues planeeringus sees, nii "tark maja" ehk teadusväljakule planeeritav uushoonestus kui promenaadi ja Seminari tänava ühendus linnametsaga. See roheline tänav on ühelt poolt mõeldud kuni Posti tänavani ja teiselt poolt ametikooli vahelt linnametsani. Selline sujuv jalakäijatele mõeldud tee eksisteerib ka praegu, kuid on liiga katkendlik.
Kas on mõeldud ka uutele elamurajoonidele?
Üks võimalik elamuehituse arendamise ala võiks olla Pagusool, kus praegu on garaažid. Need on kesklinnale piisavalt lähedal ning linna kompaktsust arvestades on garaažid praegusel kujul oma funktsiooni kaotanud.
Pealegi on enamik neist kas tühjad või kasutatakse lihtsalt ladudena. Perspektiivis võiks see olla elamumaa. Samuti võiks väikesed kompaktsed uuselamurajoonid olla raudtee taga, Kunderi tänaval, Rägavere teel, Pagusoo ääres, vallimäe taga ja veel mõnes kohas.
Transpordisõlmed, kuidas nendega on?
Siin on kavas raudteeäärne ühendustee ning raudteeülekäigukohtade lahendamine ühe valmis oleva ja teise ehitatava viadukti abil. Praegu olemasoleva viadukti alt viiakse ühendus Jaama puiesteele. Edasi on teine silmuserambi koht Õli tänav, Narva tänav ja sealt uuele Kauba tänava viaduktile. Jaama puiestee jääb tulevikus suureks transiiditeeks, sest sellega ühendatakse ka Jakobsoni tänav.
Üks teema on transiitliiklus, aga sama oluline on kergliiklusteede rajamine. Analüüsid näitavad, et ümber linna võiks olla kergliiklustee, kus saaks sõita rattaga, rulluiskudega ja miks mitte lapsevankritega jalutada. Samas peaks see tee olema igas suunas kesklinnaga ühenduses.
Kas on veel midagi huvitavat, millega võiks arvestada või üllatada?
Üks mõte on selline, et Sõmeru ringtee äärde võiks rajada tennisehalli ja välisväljakud. See oleks oluline ruumi kujundamise etapp.
Huvitav, ja miks mitte ka teostav idee oleks köisraudtee ehitus, et turist lihtsalt linna pääseks. Euroturismi aluseks võttes oleks see kindlasti teostatav, sest turismi jaoks eraldatakse euroliidust piisavalt raha.