Soome suursaadik Kabulis Pauli Järvenpää ja kaitseministeeriumi avalike suhete juht Jyrki Iivonen on andnud välja raamatu “Kirjad Kabulist”. Kaks aastat – 2010-2012 – kirjutasid nad teineteisele kirju, mis kujutavad olukorda Afganistanis, tagalas. Huvitav raamat kujutab sündmusi maailma äärel. Selle andis välja kirjastus Paasilinna 2012. aastal.
Mõlemad mehed tunnevad Toomas Hendrik Ilvest ja on lugenud tema soome keeles ilmunud raamatut “Omal häälel”. Tema kirjapandut on rõõm lugeda. Eestil on jumalikult vedanud, et presidendiks on olnud sellised mehed nagu Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilves.
Lääne-Virumaa ja Eesti on andnud oma ohvri maailmarahu nimel kodust kaugel. Eestlased on pälvinud oma panuse eest Afganistanis ka tunnustust – teie sõdurid on paigutatud kõige ohtlikumale alale Lõuna-Afganistanis. Soomlased paiknevad põhjaosas.
Suursaadikule ei ole Kabul tavapärane asupaik. Tuleb tormata turvaruumi, kui saatkonna kõrval asuvat ostukeskust tabab enesetapjate terrorirünnak. Öö möödub turvaruumis, kui püssimehed võtavad oma valdusse 250 meetri kaugusel oleva hoone. Afgaanid kaitsevad valitsushooneid kangelaslikult.
ISAFi operatsioonis osaleb 58 maad, nad esindavad 800 miljonit inimest. Langenuina on kaotatud 4000, neist 2500 ameeriklast. Kaotused ei ole suured, kuid Lääne ühiskond ei ole suuteline kaotusi kandma.
2014. aastal leiab aset transitio ehk vastutuse üleandmine. Afgaanid võtavad vastutuse turvalisuse eest enda kanda, tõsi – maale jäävad spetsiaalsed koolitajad. On palju positiivseid märke, kuid vastane võib vajadusel hävitavalt rünnata.