Ida prefektuuris lendavad pead kiiremini, kui neid jõutakse tagasi toppida.
Ida prefektuur jäi juhita
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
5. veebruar 2013, 13:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Ken-Marti Vaher ei rahuldanud politsei- ja piirivalveameti ametist lahkuva peadirektori Raivo Küüdi ettepanekut nimetada alates 1. veebruarist Ida prefektuuri juhiks piirivalvekolonel Aimar Köss. Minister põhjendas otsust asjaoluga, et tahab anda uuele peadirektorile otsustusvõimaluse asutuse juhtkonna moodustamises.
Köss jätkab Ida prefekti kohusetäitjana. "Töötades erinevatel ametikohtadel olen teinud tööd südamega ja teen seda ka praegu," sõnas Köss. "Pean oma eesmärgiks anda endast parim, et tagada meie töötajates kindlustunne, prefektuuri jätkusuutlik areng ning põhiülesannete tulemuslik täitmine," lisas ta.
Ida prefektuuris, mida peetakse Harjumaad ja Tallinnat katva Põhja prefektuuri järel keerukuselt teiseks piirkonnaks, on pidevalt juhid vahetunud. Ja mitte pensionile mineku tõttu.
Aastatel 2004-2007 prefektuuri juhtinud Kalev Prillop oli kuuldavasti sunnitud politseipensioni kasuks otsustama asutusesiseste pingete tõttu. Prillopi asemele tulnud Tarmo Kohv pidi koha vabastama „asumisele saadetud“ Lõuna prefektile Aivar Otsaltile. Viimane aga pani ameti maha kuriteokahtlustuse tõttu.
Otsaltile järgnenud juhtivluuraja taustaga Aldis Alus sai Ida prefektuuri dirigeerida 2009. aasta septembrist kuni mullu novembrini, mil meedia vahendusel lahvatas skandaal seoses taatlemata kiirusemõõtjatega.
Eesti suurima ühendasutuse, politsei- ja piirivalveameti loomisel 2010. aastal olla antud lubadus, et neljast prefektuurist kahte hakkab juhtima piirivalvur. Kui see oli tõepoolest nii, siis tänaseks on see lubadus täitmata.