Talgutel haarati reha ja annetati armastust

Lääne-Viru maavalitsuses peetud mõttetalgutel räägiti valitsemisest. Foto: Aarne Mäe

1. mai mõttetalgutel tuli Rakveres kokku viis, maakonnas 38 mõttekoda. Üle Eesti avas reede hommikul uksed 527 mõttekoda.

Registreerunuid oli 1. mai hommikuks 7340, kohale tuli üle 11 000 talgulise.

"Mina pole ammu kogenud Eestis sellist üksteist toetavat ja asjalikku õhustikku, mis mõt­tekodades tekkis. Usun, et Eesti kodanikuühiskonna arengus tekkis uus verstapost. Inimesed tajusid isikliku eestvedamise ja koos tegutsemise jõudu," ütles mõttetalgute üks eestvedajaid Rainer Nõlvak.

Kohtutakse niigi
Porkuni kojavanema Ain Aasa sõnul oli nende kojas ka neli last, kes tulid oma vanematega kaasa täiskasvanute arutlusi kuulama.

Arutelu teemadeks olid loodusväärtused, usaldus ja koostöö, stressiga toimetulek. Konkreetne ettepanek olid pidada 23. mail kohalikud koristustalgud.

Venevere seltsimaja mõttekoja kojavanem Kaarel Šes­takov ütles, et nende talgutel osales lausa 45 inimest.

Kuna talgujuht oli haigestunud, peeti need maha oma jõududega ning arutati peamiselt külaelu puudutavaid küsimusi.

Ühtlasi tehti koristustalgud: korrastati seltsimaja ümbrust ning Venevere parki. Šestakov sõnas, et üleriigilistesse mõttetalgutesse oli suhtumine vastakas: ühelt poolt peab muidugi koos head ideed välja sõeluma, kuid tegelikult on seda Veneveres kogu aeg tehtud, kuigi natuke teises vormis.

Mõttekoja Viru-Nigula Õnnesõbrad kojavanem Alar Peek ütles, et neil osales isegi üks Soome kodanik.

Tähtsamaiks ideeks oli armastuse annetamine.

"Tähtsaim on koostöö ja küünarnukitunne, teineteise toetamine," lausus Peek. Õnnesõprade sõnum oligi see, et igaüks saab teistega jagada armastust ja õnne ning vajadusel ka abikäe ulatada.

Alar Peek lisas, et nende tal­gulised otsustasid niisuguste talgutega kohalikul tasandil jätkata.

Kunda linna klubis talgujuht olnud Uno Trumm ütles, et seal olid kõige põletavamateks teemadeks noortega seonduvad.

"Kuidas teha nii, et noored ei lõhuks, ja kuidas saaksid noored veeta vaba aega alko­holita," rääkis Trumm. Tema sõnul leidsid mõttekojas osa­lenud, et koosistumisest oli kasu. "Arvati, et selliseid koosmõtlemisi tasub kindlasti omaalgatuslikult edasi teha," lausus ta.

Oli ka alternatiive
Võsu mõttekoja kojavanem Georg Merilo ütles, et mõttetalgud ületasid igasugused ootused ja mõttelaiskuse üle küll kurta ei saa.

Merilo sõnul on märkimisväärne, et inimesi liidab pettumus niinimetatud suures poliitikas ning see omakorda tekitab huvi kohaliku elu tasandil midagi ise ära teha.

Mõttetalgutel püstitati muu hulgas küsimus, kuidas Põhja-Euroopa kuurortide pärl Võsu saaks oma hiilguse tagasi.

Kadrina valla ainsa ametliku mõttekoja vanem Ene Kaldamaa rääkis, et kultuurimajja kogunes vaid seitse inimest.

Ühises mõttetegevuses üritati leida vastust küsimusele, kuidas panna maainimesi aktiivsemalt osalema kohaliku elu korraldamisel.

Ent enne üleriigilisi talguid kogunes Kadrina sauna kolmkümmend inimest kohaliku saunaklubi eestvedamisel.

Saunaklubi esindaja Rein Sikk rääkis, et neljapäev valiti talgute pidamiseks põhjusel, et maainimene harib 1. mai hommikul pigem aiamaad, kui istub koosolekul.

Peamiselt püüti seal leida vastust küsimusele, kuidas muuta saun küla vaimuelu keskpunktiks.

Eelmise aasta "Teeme ära!" prügikoristusaktsioon sai alguse väiksest vestlusringist, kus muuseas räägiti häirivatest prügistest metsaalustest ning ühtäkki tekkis mõte - aga teeme ära!