Rakvere prügila muutus ajalooks

Prügila sulgemine. Foto on illustratiivne. Foto: Teet Suur/ Virumaa Teataja

Vastavalt jäätmeseadusele suleti neljapäeval keskkonnanõuetele mittevastanud Rakvere Ussimäe prügila, kuhu enam jäätmeid viia ei saa.

Endist prügila territooriumi on töötukassa abil valvama palgatud neli töötut, kes vähemalt augusti lõpuni vahetuste kaupa ööpäev läbi platsil silma peal hoiavad.

Mis pärast augustit juhtub, oleneb sellest, kui palju seal probleeme tekib. Vajadusel valvatakse ka edasipidi.

"Mõte on selles, et pikas perspektiivis peab siit prügila ära kaduma. See muutub kohaks nagu iga muu koht Lääne-Virumaal. Siia ei tohiks enam keegi prügi tuua ja inimesed peaksid sellega ära harjuma," kõneles Rakvere abilinnapea Rannar Vassiljev. "Aga tõenäoliselt võtab see natuke aega ja seetõttu oleme praegu valve välja pannud."

Inimesed on teadmatuses
Kuigi nõuetele mittevastavate prügilate sulgemisega tehti algust ligi kümme aastat tagasi ning Rakvere oma on koos üheksa teise prügilaga viimaste suletavate seas, pole paljud ümbruskonna elanikud sellest kuulnudki.

Prügila valvur ütles, et poole päeva jooksul tuli mitu autot tagasi saata. "Inimesed ei tea, kuhu viia oma arvuti või televiisor. Nad ütlevad, et võtke ikkagi vastu, tehke meile erand."

Rakverlased saavad ohtlikke jäätmeid, elektri- ja elektroonikajäätmeid ja vanu autorehve ära anda Spordi tänav 20 hoovis, mis on avatud esmaspäeval ja neljapäeval kella 14-16.

Lisaks on igal patareide ja väi­keakude müüjal kohustus võt­ta kasutatud patareisid ja väi­keakusid müügikohas tagasi.

Prügilast tavakinnistuks
Praegu käivad endises prügilas korrastustööd. Kolmapäevaks peab Ragn Sells olema ala esimese kihiga katnud, pärast seda lendlevat prügi enam olla ei tohiks.

"Kolmapäevaks on Ragn Sells selle loodetavasti ära teinud ja siis nähtavat prügi seal enam ei ole. Küll aga tuleb prügila nii-öelda likvideerida ehk kinni katta," rääkis Rannar Vassiljev, "ja selleks on eraldi projekt, mida linn hakkab läbi viima ning milleks on meil ka riigilt raha saadud."

Pärast 16. juulit on Eestis viis nõuetele vastavat prügilat, Lääne-Virumaal mitte ühtegi.

Ussimäe prügila lähedal elav Jüri Õun ei usu, et need, kes nüüd illegaalselt oma prügist vabaneda otsustavad, selle just endise jäätmete kogumise koha juurde jätavad, pigem mujale Rakvere ümbrusesse.

Rannar Vassiljev loodab, et inimesed on mõistlikud ja saavad aru, et lõpuks on see meie kõigi keskkond, mida nad reostavad. "Selge, et ega see meeldiv seis ei ole. Siia kohta, kuhu sai varem prügi tuua, enam tuua ei saa. Nüüd on selleks teised võimalused," lausus ta.

Kuni üheksakümnendate aastateni oli peaaegu kõigil suurematel asulatel ja ettevõtetel oma prügila, kuid enamasti puudus neis keskkonnaalane kontroll ja järelevalve. Eesti iseseisvusest alates on hakatud tegelema keskkonnale ohtlike prügilate sulgemisega.

Varem tegutses Eestis kolmsada viiskümmend prügilat, sellest nädalast on neid vaid viis. Kõik viis vastavad keskkonnakaitselistele normidele ning igaüks neist suudab teenindada mitut maakonda vähemalt järgneva kolmekümne aasta jooksul.