Toomas Herm: Riik contra omavalitsused maakonnas

Toomas Herm Foto: Virumaa Teataja

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) vaikimine maavanemakandidaadi Einar Vallbaumi ametlikul esitlusel viitab järjekordsele vastasseisule riigi ja omavalitsuste vahel.

Varasematest vastasseisudest riigi ja omavalitsuste vahel on ehk kõige tuntum ülesannete panemine valdadele ja linnadele ning nende rahastamine. Õigemini väljendudes rahastamata jätmine. See vastasseis on olnud riigi tasandil ehk üleriigiline.

Esmaspäeval lahvatas Väike-Maarja valla raamatukogus uus vastasseis maakonna tasandil.

Nõus või vastu?
Maakonna omavalitsuste liidu vaikimist võib ka protestiks nimetada, sest tõepoolest pole riiki valitsev koalitsioon maavanema ametisse määramisel oma­valitsuste arvamusega arvestanud. Kui VIROL oleks maavanema kandidatuuriga nõustunud, võinuks ju teravusi vältida ja for­maalselt anda oma nõusolek.

Vastasseisust annab märku arvamusest loobumise kirjas lisatud klausel, et VIROL ei poolda riigiametnike politiseerimist. Sellele avaldusele on ette heita vahest üksnes seda, et tuleb oma­valitsustelt, kus täitevvõimu ehk linna- ja vallavalitsuse ametnike politiseerimine käib täiel rinnal juba pikemat aega.

Seega on alust arvata, et Lääne-Viru enamik omavalitsusi oli ikkagi Einar Vallbaumi kandidatuuri vas­tu.

Dip­lo­maa­tili­sest kõnepruugist jäi puudu vaid üks lause, et maavanemat puudutav riigi ettepanek on huvitav või väga huvitav. Maakeeli siis kas rumal või väga rumal.

Ei tahaks hakata spekuleerima kuulujuttudega, et omavalitsuste tõrksa käitumise tingis kahtlus Einar Vallbaumi kompetentsuses. Küll aga arutleks järgnevalt vastasseisu võimalike mõ­jude üle.

Toimib või mitte?

Maavanema üks neljast põhiülesandest on maakonna ühtlase arengu tagamine. Selle üles­ande täitmisel ei ole vaja pea ees hüpata erasektorisse ehk hakata massiliselt ettevõtteid looma, nagu mõni ilmselt ootab.

Tekkinud majandusolukorras on varasemast teravamalt kerkinud päevakorda omavalitsuste ühendamine.

Maakond koosneb valdadest ja linnadest. Seega peab maavanem tegema tihedat koostööd kohalike omavalitsustega. Vastasseisu puhul aga on see koostöö raske. Saun ja paar õllekasti võivad erimeelsustele leevendust tuua ainult seni, kuni märjukest jagub. Või kuni järgmise päeva pohmellini.

Mõistagi ei ole välistatud, et positiivne tulem kestab kauem. Soovitavalt alkoholivabalt.

Teiseks peab maavanem tegema järelevalvet kohalike omavalitsuste õigusaktide üle. Siin on vastasseisu positiivseks pooleks asjaolu, et maavanem saab seda ülesannet usinasti täita. Niinimetatud oma poiss ei kipu ju kritiseerima. Veel vähem kohtuteed jalge alla võtma.

Negatiivselt võib vastasseis mõ­juda siis, kui maavanem püüab lahkhelide leevendamiseks kulmu kortsutamisest hoidu­da.

Maavanema ülejäänud kaks põhiülesannet, kriisireguleerimine ja maavalitsuse töö korraldamine, on õpitavad.

Hea, kui õppimine ei kesta liiga kaua. Vallbaumi pakutud kaks kuud oleks suurepärane tulemus. Hea tava järgi võib kohanemiseks kuluda sada päeva ehk natuke rohkem kui kolm kuud.

Laskem siis inimesel end näidata. Ja kaigaste kodaratesse loopimise asemel püüdkem aidata. Et riigi tekitatud vastasseis vähemalt maakonna tasandil enda kasuks pöörata.