Täna andis kaitseväe väeosades sõdurivande üle 900 juulis teenistust alustanud ajateenija. Teiste seas andis täna sõdurivande ka Tapa väeosas teeniv Luukas Kristjan, president Toomas Hendrik Ilvese poeg.
"Ma saan neile, kellel ajateenistusse tulemata, ainult kaastunnet avaldada. Nad on suurepärasest elukogemusest ning tähtsatest elutundidest ilma jäänud," ütles Luukas Kristjan Ilves pärast seda kui oli koos kaaslastega andnud sõdurivande, lubades vajadusel enda elu ohtu seada kodumaa nimel.
Eks oli see minu sõpradele ja ülikoolikaaslastele suhteliselt ootamatu. Ameerikas ei ole kohustuslikku ajateenistust ning sõjaväkke astumine ei kuulu seal nende seas, kes on lõpetanud paremaid ülikoole, populaarsete tegevuste hulka. Minu ülikooli pooleteist tuhandest lõpetajast läheb paremal juhul paar meest ja naist USA sõjaväkke ohvitserideks.
Algul tunti siiralt muret, mida ma kusagil väikese Ida-Euroopa riigi sõjaväes peale hakkan ja et kas siin Eestis on palju dedovštšinat. Või äkki saadetakse mind kohe Afganistani või Iraaki või puhkeb sõda Eesti ja Venemaa vahel. Kui need mured natuke vaibusid, hakati mind juba kadestama. Nemad siirdusid tööle peamiselt kas New Yorgi pankadesse, Washingtoni riigiasutustesse või mõttekodadesse, Silicon Valley mõnda
tarkvarafirmasse või jätkasid õpingutega. Kõik need asutused on minu arvates kaitseväega võrreldes igavad.
Kontori- ja mõttetööks jätkub elus ju aastakümneid, aga ajateenistust saab ainult
noorena teha. Viimase kahe kuu jooksul on nad minu siinset tegevust jälginud ja paljudki öelnud, et minu ajateenistuse-teemaliste Twitteri ja Facebooki postituste lugemine on nende päevade üks põnevaim osa.
Kas sõdurivanne on teie arvates pigem sümboolse tähendusega, või need sõnad, mida täna ütles paar tuhat ajateenijat üle Eesti, tähendavad ka midagi?
See tõotus tähendab paljugi, sest neid sõnu öeldes seob sõdur ennast lahutamatult Eesti riigi kaitsega ja see vanne kehtib mitte ainult ajateenistuse lõpuni, vaid surmani. Siin tuleb eristada kohustust ja vastutust. Vastutus millegi eest tekib siis, kui on olemas nii kohustus kui ka võimekus seda kohustust täita. Kui kõigil kodanikel on kohustus kaitsta oma riiki ja selle demokraatlikku korda, siis sõduril on oskused ja kuuluvus kaitseväkke, mis paneb teda nende kohustuste eest vastutama.
Kuidas reageeris isa teie otsusele minna armeesse aega teenima?
Nagu iga teine hooliv lapsevanem, muretses ta esimesena selle pärast, kas mul oleks siin hea ja kindel olla, kas ma sellest kogemusest ka kasvaksin. Aga kuna minu isa on kaitseväe ja ajateenistusega kursis ning suhtleb tihti kaitseväelastega, hindab ta ajateenistust väga kõrgelt. Sama tugevalt on ta minu otsust ka toetanud.
