/nginx/o/2009/10/08/246866t1hb271.jpg)
Kui Euroopa Liit kehtestas ranged keskkonnanõuded ainult linnukasvatus- ja seakasvatusettevõtetele, siis Eesti otsustas keskkonnasaaste vähendamiseks ranged kohustused panna ka veisefarmidele.
Farmerid on hädas keskkonnanõuetega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontrolli audit näitas, et Eesti ei ole suutnud täita kompleksse saastuse vähendamiseks seatud eesmärki, mille järgi 2007. aasta lõpuks pidanuks kõigil suuremail loomakasvatusettevõtteil olema keskkonnakompleksluba.
Kui teistes Euroopa Liidu riikides nõutakse selle loa olemasolu ja parima võimaliku tehnika kasutamist ainult linnu- ja seakasvatajailt, siis Eesti riik otsustas olla edumeelne ja nõuda seda ka veisefarmidelt.
Ei tulda toime
Arvestades aga farmide tegelikku olukorda ja omanike vähest suutlikkust investeerida, ei olnud tähtaegade täitmine reaalne varem ja ei ole riigikontrolli hinnangul seda ka käesoleval programmiperioodil, mis lõpeb 2013. aastal.
Praeguseks on investeeritud ainult pool vajalikust summast. "Eriti halb on olukord Lääne-Virumaal, kus 27 käitisest vaid kuus on omandanud kompleksloa," teatab riigikontroll. Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja kohusetäitja Jaak Jürgensoni andmeil on praegu Lääne-Virus 15 veisefarmi, kellel on luba olemas või tehtud otsus selle väljastamise kohta, neljal veisefarmil on loataotlus menetluses.
Kompleksloa puudumisel ei tohiks farmerid aga tegutseda ja riik ei tohiks maksta neile põllumajandustoetusi.
Ranged nõuded
Virumaa Põllumeeste Liidu juhataja Ülo Niisukese sõnul alustati Lääne-Virumaal keskkonnanõuete täitmisega varakult, kuid kompleksloa menetlemine võtab palju aega.
"Meil on see probleem üle dramatiseeritud, paljudes Euroopa Liidu riikides alla 400 loomaga farmidele selliseid nõudeid ei kehtestatagi, meil maakonnas ei olegi nii suuri farme."
Niisukese sõnul toob kompleksluba kaasa kvartaliaruandluse ja saastemaksu. "Iga kvartal tuleb pikk tabel täita," teadis ta.
Laekvere PM ASi juhataja Tõnu Kroobeni mäletamist mööda andis ettevõte kompleksloa taotluse sisse mitu aastat tagasi, siis, kui uut suurfarmi hakati ehitama.
Tollal maksis taotlus 50 000 krooni. Laekvere farmile on keskkonnaamet juba teinud otsuse loa väljastamise kohta.
Ka JK Otsa talu on loasaanute nimekirjas. "See on mahukas dokument, mille koostamisega ise hakkama ei saaks, selle peab tellima asjatundjailt," ütles juhataja Jaan Kiisk.
Ja see töö maksab. Mõistagi peavad sõnniku-, kütuse- ja silohoidlad nõuetele vastama. "Eestis ongi põllumeestele seatud kõige rangemad nõuded ja antud kõige väiksemad toetused," kinnitas Jaan Kiisk.
"Kui Eestis põllumajandustoetusi teiste riikidega võrdseks ei saada, ei ole meil lootust ellu jääda," arvas ta tuleviku kohta.
Riigikontrolli hinnangul on tegelik olukord Eestis hullem, kui võiks järeldada välja antud komplekslubade järgi.
"Audit näitas, et kuigi 74% loomakasvatusettevõtjatele on riik väljastanud kompleksload, ei vastanud 66% silohoidlatest, 45% kütusehoidlatest ja 31% sõnnikuhoidlatest nõuetele," teatas riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson.