Soome tegi Ellen Tiituse õnnelikuks

Aarne Mäe
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ellen Tiitus.
Ellen Tiitus. Foto: Aarne Mäe

Soomes kolm ja pool aastat ettekandjana töötanud Ellen Tiitus on saanud võõrsil õnnelikumaks kui kunagi varem - muinasjutuline uus elu on võimaldanud talle inimväärse palga kaudu uue korteri, elu esimesed välisreisid, meeldivad sõbrad ja lõpuks ka unelmate pulmad.


Kokaks õppinud Elleni elu ei ole olnud kergete killast, ta on töötanud pikki vahetusi Rakvere erinevates söögikohtades.


Kuid nüüd, kui lapsed täisealiseks kasvanud, oli mahti ringi vaadata.

Tutvus oma tulevase kaasaga - samuti Eestist pärit kuldsete kätega ehitusmehe Kaleviga, kes oli juba varem Soomes tööl, - viis ka Elleni Helsingisse.

Nad mõlemad olid jäänud aastate eest saatuse tahtel leseks, hiljuti aga jõuti uue õnneni, mil purjetati abielusadamasse.

Kui Ellen oma peatsele abikaasale Soome järele läks, rabas ta mitmel rindel. Hiljem kulges elu rahulikumatesse rööbastesse.

"Siin on ilus maa, sõbralikud inimesed ja rahulikum elu, ma olen ise ka rahulikum," räägib Ellen, kes nüüd töötab Helsingi äärelinna ühes väikeses söögikohas kella kaheksast neljani vajadusel nii koka, ettekandja kui koristajana ning kelle õhtud ja nädalalõpud on vabad. Jõuab kenasti kalalgi käia.

"Elu on nagu lill," naeratab Ellen justkui süüdlaslikult, sest ta ei taha teistes kadedust tekitada.

Kuid tõsiasi on see, et koos mehega on ostetud auto, rajatud ilusasse korterisse kodu ja käidud igal aastal kord või paar soojal maal puhkusereisil - Egiptus, Tai, Kreeka ... Enne seda polnud Ellen kordagi välismaale saanud. No kui Soome välja arvata.

"16. septembril saime uue korteri võtmed kätte, mees võttis kaks nädalat puhkust ja tegi remondi ära, iga pisiasja sättisime enda käe järgi, kogu tehnika ostsime uue," loetleb Ellen uue elukvaliteedi plusspooli. "Saan elada oma elu!"

Eestis tööd tehes ei jäänud pärast üüri maksmist suurt midagi kätte ja söögipoolist valides pidi pingsalt hinda vaatama.

"Nüüd lähen poodi - ostan, mida tahan, ei ole sunnitud midagi odavat valima - tunnen, nagu oleksin rikas," rõõmustab üldiselt tagasihoidlik Ellen, kelle sõnul on tal praegu hing justkui lahti ja tunneb end inimesena.

Kuid ta rõhutab kohe, et üksi ei tee seal midagi, koos teise poolega on palju kergem läbi lüüa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles