Juhtkiri: Tippametnike palgadilemma

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Virumaal jagatakse riigikogu valimistel viis mandaati.
Lääne-Virumaal jagatakse riigikogu valimistel viis mandaati. Foto: Toomas Huik

Teiste rahakotti ei ole ilus piiluda, kuid selle paksus kiputakse jutuks võtma, eriti juhul, kui juttu poliitikutest ja nende palgast.


Praegu kütab kirgi riigikogulaste ja riigi tippametnike palk. Elavalt arutletakse selle üle, milline oleks parlamendisaadiku õiglane kuuteenistus. Ja arutelu on õigustatud, sest palka maksab neile ju rahvas ehk siis meie.



Rahva seas on moes võtta sõna riigikogulaste ja -ametnike kõrge töötasu kohta, aga kui asja ilma emotsioonideta vaadata, siis tegelikult peabki riigikogu liige väärikat palka saama, kui me tahame, et sinna kandideeriksid haritud, kogemustega ja teovõimelised inimesed.



Samas on parlamendi maine juba nii madal, et paljud hakkajad ja kõrge vaimse potentsiaaliga inimesed sinna kandideerida ei tahagi, olgu palk kui suur tahes.



On ju näiteid, kuidas üsna kogenud poliitikud on riigikogust lahkunud ja eeskätt ettevõtlusesse siirdunud. Eks ikka sellepärast, et seal saab suuremat tulu.



Kindlasti väärivad kompetentsed riigikogulased korralikku töötasu, kuid isiklik hüve ei tohiks olla ainus motivaator kõrgesse ametisse pürgimisel.

Igatahes ootab kõigi kuue riigikogu fraktsiooni algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse eelnõu täna kolmandat lugemist ja vastuvõtmist.

Uus seadus seoks ka kõrgemate riigiteenistujate palga lahti keskmisest palgast ning see poleks seotud mitte Eesti krooni, vaid euroga. See tähendaks, et siis oleks nende jaoks muretu ka Eesti eurole üleminek ning poleks hirmu krooni devalveerimise ees.

Eelnõu kohaselt jääksid riigikogulaste palgad alates 2011. aasta kevadest enam-vähem praegusele tasemele, tõustes mõnisada krooni.

Riigipea palk hakkaks olema 5200 eurot, ehk kui jätta ajutine kül­mu­tamis-kärpimisseadus arvestamata, suureneks presidendi palk pisut üle 2000 krooni ning ka näiteks ringkonnakohtunike palk tõuseks veidi üle 3000 krooni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles