Põllumehed soovivad rohkem teavet ja koostööd

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maavalitsuses toimus maakonna  põllumajandusettevõtjate koostööseminar.
Maavalitsuses toimus maakonna põllumajandusettevõtjate koostööseminar. Foto: Lääne-Viru maavalitsus

Esmaspäeval, 14. detsembril toimus maavalitsuses maakonna põllumajandusettevõtjate koostööseminar.

Seminaril andsid ülevaate oma tegevusest Taimetoodangu Inspektsiooni Lääne-Viru büroo juhataja Liivi Aume-Jänes, Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson, Viru maaparandusbüroo juhataja Sirje Käbin, keskkonnaameti Viru regiooni juhataja Jaak Jürgenson ja Lääne-Viru maavalitsuse maatoimingute talitluse juhataja Sirje Kurik.

PRIA Viru regiooni juhataja Heldur Kiima selgitas põllumeestele ülevaate, kuidas PRIA-st toetusi taotleda.

Ta pani ka põllumeestele südamele, et toetuste taotlemist ei jäetaks viimasele minutile, mis raskendab võimalike vigade parandamist.

Maaparandusbüroo juhataja Sirje Käbin rääkis, millist kasu toob maaparandusühistud ja eesvoolude puhastamine põllumeestele, samuti tutvustas ta peagi töölehakkavat senist maaparandusbürood ja taimetoodangu inspektsiooni koondavat ühist põllumajandusametit.

Seminaril leidsid kokku tulnud umbes 30 maakonna põllumajandusettevõtjat, et koostöö põllumeeste ja erinevate ametkondade vahel on oluline ja vajalik.

Põllumeeste arvates peaksid ametid tegelema senisest rohkem info jagamisega. Selle näiteks toodi õigeaegne infojagamine seadusest tulenevate muudatuste kohta. Samuti edendaks omavahelist koostööd mitmesuguste võimaluste tutvustamine ametkondade poolt.

Samuti tundsid nad huvi rändlindude ja metsaloomade poolt tekitava kahju hüvitamise suuruse kohta, sest praegune meetod ei korva kahju.

Samuti tõusetus ööpäevaringse veterinaararsti vajaduse küsimus. Selle probleemi lahendamiseks oleks vaja veterinaarkeskusel täiendavat raha, mida aga pole.

Päris selge pole põllumeestele, kuidas ikkagi edasi toimetada pärast loomade lõaspidamise keelu kehtimahakkamist 2012. aastal ja mis saab senisest vanadest lautadest.

“Neid ja paljusid teisi põllumeeste küsimusi, mis ka kokkusaamisel esile kerkisid, saaks palju jõudsamalt viia seadusandja ette, kui põllumehed oleksid koondunud rohkem ühtse mütsi alla,” ütles maavanem Einar Vallbaum.

Oma sõnavõtus kutsuski maavanem põllumehi killustumise asemel koonduma.

Swedpanga põllumajandussektori juhi Meelis Annuse ja SEB Panga Rakvere kontori direktor Ivo Järvala sõnul ei vasta tõele, et pangad põllumeestele enam laene ei anna. Pangast laenu saamiseks on vajalik korraliku äriplaani olemasolu.

Leiti, et põllumeestele oleks heaks abimeheks nende konkreetseid vajadusi arvestades kokku panna üks ülevaatlik informatsioon, mis kajastaks võimalike rahataotlusi ja muudatusi seadusandlust erinevates valdkondades.

Koostööseminari korraldasid Lääne-Viru maavalitsus ja Lääne-Viru arenduskeskus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles