/nginx/o/2020/02/06/12919435t1h49a7.png)
/nginx/o/2009/12/19/284889t1h83f0.jpg)
Samal ajal kui Kopenhaagenis peetakse kliimakonverentsi, kus muu hulgas arutletakse kliima soojenemise peatamise üle, küsivad meie inimesed õlgu väristades, kus see soojenemine on. Tõepoolest, pärast pehmeid talvesid mõjub isegi viisteist külmakraadi käreda pakasena.
Eks paras ports miinuskraade käib ikka Eestimaa talve juurde, kuid ometi ei olda alati krõbedaks külmaks valmis. Kõige rohkem paneb kindlasti muretsema küttehind, mis pakasepäevade tõttu lakke kerkib, mõnelgi inimesel tuleb murelikult rahakott avada, et lapsele taas uued talvesaapad või soe jope osta. Võib-olla loodeti üks aasta veel vastu pidada. Küllalt palju liigub teedel vanu autosid, mille omanikule tähendab uue aku ostmine enne jõule üüratut kulutust.
Näiteid, kuidas külm kipub rahakoti kallale ja raskel ajal meele mõruks tegema, jätkuks veel ja veel
Aga külmas tasub näha ka positiivset, sest igasugused pisikud, mis meile külge tahavad hakata, külma väga hästi ei talu.
Tõeliselt külm on siis, kui 20 ja rohkem külmakraadi püsivad kuu või poolteist, aga ka siis harjub nendega isegi väljas töötades. Kui on sobiv riietus ning soe katusealune, pole viga midagi. Loomulikult on olukord teine, kui pole midagi ahju panna, kui kortermajast on keskküte võlgade pärast - mis ei pruugi olla külmetaja omad - välja lülitatud, kui pole peavarju, vaid tuleb sooja saamiseks päevade kaupa ühest ostukeskusest teise kõndida. Paraku leidub inimesi, kes ka nõndamoodi peavad toime tulema.
Taas oleme kahjuks olnud tunnistajateks, et inimesed kipuvad unustama oma eelneva elukogemuse. Ligi nädala väldanud külmaperioodil on hukkunud tavalisest rohkem inimesi nii tulekahjudes kui jäiselt libedaks muutunud teedel liiklusõnnetustes. Oli ka õnnelikumaid õnnetusi, kus maha põlesid inimeste kodud, kuid nende omanikud pääsesid eluga. Aga inimese jaoks on kodu kaotus tragöödia, olgu ilm külm või soe.