Auväärne juubilar on kaks korda ristitud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Sinaida Heinsoo.

FOTO: Aarne Mäe

Porkunis elav Sinaida Heinsoo on saja eluaasta vältel näinud vett ja vi­let, kuid vapralt vastu pidanud. Suur osa tema l­ähe­dasi on aastate jook­sul lahkunud, kuid reibas meel pole teda jätnud.


Eile tähistati Porkunis Sinaida ehk Siina auväärset juubelit. Kohal olid lapselaps, mõned naabrid, vallavanem ja kooli esindajad, sest just Porkuni koolis on juubilar suure osa oma elust töötanud.


Kujutage ette, Sinaida Heinsoo, neiupõlvenimega Lond, on sündinud 1910. aastal ja oma silmaga isegi tsaari näinud. Kui Sinaida sündis, siis oli üks revolutsioon just lõppenud ja teine polnud veel alanud, mõnel pool alles ehitati mõisaid. Kui tema sündis, siis olid veel elus Mark Twain ja Lev Tolstoi, noorematest klassikutest rääkimata.

Näiteks temaga samal aastal sündisid jaapani filmirežissöör Akira Kurosawa, legendaarne näitleja Helend Peep ja kirjanik Bernard Kangro.

Juubilar on oma eluaastate kohta väga nobe ja üllatavalt tugeva tervisega. Kurdab vaid kehva kõrvakuulmise üle ("kui rohkem rahvast, siis kumiseb").

Sünnipäevalauas ütleb pitsile konjakile ei, aga kiidab seejuures, et on eluaeg väga suur lihasõber olnud ega tea tervislikust toitumisest midagi.

Tuttavad lisavad kõrvalt: "Lehed riisub ise õuelt kokku, veab ise käruga ära, aiatööd teeb ise, läheb mäest alla ja käib poes ka ise ..."

Alati toetav pojatütar Tiiu ütleb samuti, et vanaema on parajalt põikpäine, heas mõttes muidugi.

Ja toimekas, sest ei lase kunagi teistel midagi enda eest ära teha. Tiiu elab Tallinnas ning käib vanaema vaatamas paar korda kuus.

Sinaida pikaealisus paistab aga geenides olevat, sest ka tema vanaisa elas saja aasta vanuseks. Selle geenijutu peale võpatab juubilari lapselapse kohvitassi tõstev käsi korraks seisma.

Sinaida päevad mööduvad suuresti telerit vaadates. Pühapäeval näeb ta seal ennast, sest ka "Prillitoos" käis juubilaril külas.

Viljandimaalt Pilistvere lähedalt pärit juubilar sattus Virumaale pärast abiellumist 1932. aastal.

Suure osa ajast on ta töötanud äsja (alles) oma 85. tähtpäeva tähistanud Porkuni koolis kasvatajana ning teinud ka paljusid muid töid, mida parajasti vaja teha oli, näiteks olnud majandusjuhataja ametis ja seisnud kokana pliidi ääres.

Tema lapsepõlvekodu hävis sõja ajal, sõja ajal läksid manalateele ka ta vanemad, Sinaida vend küüditati, tema abikaasa suri juba poole sajandi eest ja ka poeg tuli matta.

Praeguse elu kohta ei oska ta midagi põhjapanevat arvata. Aga räägib, et ega suurem asi ei ole, sest raha paistab igal pool vähe olevat ja inimesi ei saa enam usaldada, vanal ajal oldi kuidagi sõbralikumad. Kõige toredamaks peab ta aega enne sõda.

Huvitav on ka see, et Sinaidat on kaks korda ristitud. Asi oli selles, et õigeusku pöördunud inimesed said kirikumõisalt maad ning nõnda läks ka juubilari vanematel.

Siit tulenevalt juhtuski, et Sinaidat tuli kaks korda ristida, sest esialgu pandud nime Hilda ei peetud õigeusus sobivaks.

Nõnda oli ta Hilda pool aastat, kuni vanematele tuli kuri kiri, kus öeldi, et kui tütart ümber ei risti, siis võetakse maa ära.

Nii soovitatigi lapsele nimeks Sinaidat, et saab kutsuda mitut moodi.

"Kodus kutsuti mind Idaks, aga Porkunis oli nii palju Idasid, et siin hakati Siinaks kutsuma," naerab juubilar.

Tagasi üles