Küsitlus: Kuidas on pakane teie töös end tunda andnud?

Talv, pildistatud o4.01.2010. Foto: Pille

Pille-Ruth Kukemilk
MTÜ Rakvere Diakooniakeskus juhataja

Kui astun kodutute varjupaigast läbi, siis näen, et mehed mängivad kaarte, loevad lehti, joovad sooja teed. Me ei saa varjupaika küll 24 tundi lahti hoida, sest vahepeal tuleb ruume koristada ja desinfitseerida ja seetõttu on kella 8-12 varjupaik suletud, ülejäänud ajal avatud.

Enamik inimestest tuleb külmematel päevadel kella 12ks tagasi. Umbes 12-15 kindlat inimest on meil külmadega, lisaks nn juhukülalised.

Mõni voodi jääb aeg-ajalt tühjaks, sest politsei on pannud kellegi "päevi istuma". Kui "päevi istumas" ei käidaks, oleks ilmselt kriitiline piir. Aga siiski, kui inimesi tuleks rohkem, saaksime lisakohti panna.

Ja eks külm mõjub kõikidele inimestele ühtmoodi. Meil on õnneks meedik, kes kodutud läbi vaatab ja kohe reageerib - on olemas salvid, millega külmakahjustusi ravida.

Tahaksin kõigile ka väga südamele panna, et kui teate või näete kedagi, kes vajaks abi ja on kringliks külmumas, võiks soovitada varjupaika tulla. Oleme endiselt Vabaduse 59 iga päev avatud.

Kadri Vahula

Rakvere lasteaia Triin juhataja

Maja on meil väga mõnus ja soe. Tegelikult aru ei saa, et rühmades oleks pakase tõttu lapsi vähem. Lasteaeda külmapüha ei mõjuta ka selles mõttes, et lapsi ei tohi või ei saa tuua.

Ilmselt mõned, kellel suurem õde-vend on koju jäetud, on ka kodus. Nii palju ilm meid mõjutab, et selle külma ja tuulega ei ole me saanud lastega õue minna. Käiakse lasteaias ringi või loetakse koridoris raamatuid sel ajal, kui rühmaruume õhutatakse.

Külmast tingitud haigusi meil suurt ei ole, küll on hakanud kolmes rühmas liikuma tuulerõuged.

Marju Tamm
Aqva vee- ja saunakeskuse juhataja

Mulle tundub, et käidavus on endine, olenemata sellest, kas on kümme või kakskümmend miinuskraadi.
Ventilatsiooni ja küttega on meil tekkinud aeg-ajalt probleeme, aga oleme saanud kohe lahenduse. Praegu probleeme ei ole.

Majutuse kohta võiks öelda, et nõudlus on isegi suurem. Aga ei oska öelda, kas see on ilmast tingitud. Ma usun, et inimesed tahavad ka külmaga puhata ja ei taha minna kuskile kaugele ning puhkavad Eestis.

Sirje Kiisküla
Rakvere haigla peaarst

Külmakahjustustega pöördutakse arstide poole tavaliselt paar nädalat pärast külmalainet, kui külmunud kehaosa koed hakkavad kärbuma. EMOsse pöördujaid on külmadega vähem, küllap on inimesed rohkem tubastes tingimustes.

Kahjuks on sel talvel meieni jõudnud ka üks alajahtunud inimene.

Siinkohal tahaks väga südamele panna, et tunneksime huvi, kuidas saavad hakkama meie eakamad tuttavad-sugulased.

Veenduge, et nende kroonilised haigused ei ole neid teovõimetuks muutnud.