Nõid põles muuseumi uueks

Virumaa Muuseumide Toolse piirkonna direktor Uno Trumm (vasakult) ja juhataja Ants Leemets ning Viru-Nigula vallavanem Raivo Heinmets ja volikogu esimees Ain Tiivas vaatavad, kuidas õlgedest nõiakuju mõne hetkega tuhaks põleb.

FOTO: Tairo Lutter

Viru-Nigulas pandi nõid põlema, et tähistada Viru-Nigula muuseumi üleandmist sihtasutusele Virumaa Muuseumid.

Viru-Nigula vald, kohalik kogudus ja sihtasutus Virumaa Muuseumid sõlmisid lepingu, mille alusel läheb Viru-Nigula muuseumi haldamine viieks aastaks Virumaa Muuseumidele.

Lepingu sõlmimise kinnituseks viidi teist korda täide 366 aasta tagune kohtuotsus ja põletati kuulus Viru-Nigula nõid Kongla Ann.

Nõiarohke kant

Sedapuhku pandi küll tuli otsa vaid õlgedest naisekujule, kuid ajaloolane Ott Sandrak kinnitas, et põhimõtteliselt oli ka keskajal võimalik nõial lasta enda asemel ära põletada õlest nukk. “Selleks tuli vaid korralikult patte kahetseda, nõidumisest lahti öelda ja veel parem – mungaks või nunnaks hakata,” selgitas Sandrak.

Viru-Nigula kandist on Kongla Anne kõrval teada teisigi nõidu ja nõiaprotsesse. Ott Sandraku arvates on tegemist Maarja kabeli mõjuga.

“Maarja kabeli juures korraldati palju tseremooniaid, omal ajal oli tegemist kõige tähtsama palverännakute sihtpaigaga Eestis. Samas oli palverändurlus luteri kiriku poolt taunitud,” rääkis Sandrak, kelle sõnul ei olnud Maarja kabel eriti tähtis katoliiklikul perioodil, küll oli see aga väga oluline ja lausa skandaalse kuulsusega koht Rootsi ajal.

“Tegelikult lõhuti ju katoliku kabelid kiriku käsul maha, ma olen väga imestunud, miks Maarja kabeliga nii ei juhtunud,” sõnas Sandrak, kelle arvates võis kirik karta rahva meelepaha.

Kuulsad pastorid

Viru-Nigula vallavanem Raivo Heinmets arvas, et lepingu sõlmimisest tõuseb vallale kasu ja Viru-Nigula muuseum suudab tulevikus turiste suurelt maanteelt kõrvale meelitada.

Virumaa Muuseumide juhataja Ants Leemetsa sõnul tuleb Viru-Nigulas hakata müüma ainulaadset Samma hiit, Maarja kabelit, kirikumõisa ja pastoraati. Viimases on elanud ja tegutsenud vähemalt kaks väga kuulsat pastorit – Otto Wilhelm Masing ja Friedrich Gustav Arvelius.

“Meie objektid on ka sugulussidemetega seotud, sest Palmse mõisniku Carl Magnus von der Pahleni naised olid Arveliuse kasutütar ja seejärel ka tütar,” märkis Leemets.

Viru-Nigula koguduse juhatuse esimees Aadu Raudla lootis, et ka kogudus ja kirik saavad koostööst Virumaa Muuseumidega kasu.

“Loodetavasti aitab see elavdada koguduse tegevust,” lisas ta.

Raudla kinnitusel on Eestis ainulaadne, et pastoraadikompleksi kõik hooned on säilinud, need oleks vaja vaid korda teha.

Ants Leemetsa sõnul Virumaa Muuseumidel millegi kordategemiseks raha ei ole. “Meil on esialgu vaid ideed,” kinnitas Leemets. “Kui idee on hea, tuleb ka raha,” oli ta kindel.

Virumaa Muuseumide Toolse piirkonna direktori Uno Trummi sõnul on neil kavas Viru-Nigula muuseumi tegevust esialgu natuke ümber kujundada, et anda aukoht Otto Wilhelm Masingule ning muuta interjöör pastoraadipärasemaks.

“Jutuks on olnud, et peaks tegema ka korraliku nõidade näituse, Kongla Ann on ju kohapeal olemas ja lähikonnas on neid teisigi,” märkis Trumm.

Virumaa Muuseumidel on Viru-Nigulas plaanis näidata ka Eesti usulist arengut muinasusust katoliiklusse ja sealt edasi luterlusse. Virumaa Muuseumide juhataja Ants Leemets aga arvas, et koostöös kiriku ja kogudusega võiks tutvustada Viru-Nigula kirikus ka sakraalehitiste omapära.

“Paljud inimesed ei teagi, mis on altar, mis kantsel, miks need on just selles kohas ja mida sümboliseerivad,” rääkis Leemets.

Viru-Nigula vallavanema Raivo Heinmetsa sõnul on leping sõlmitud viieks aastaks ja igal osapoolel on võimalus seda katkestada, kui teiste osapoolte tegevus vastumeelseks peaks muutuma.

Tagasi üles