Kultuur: Mädapea šaržiseintelt vaatab 800 persooni

Mõisaproua Marika Vartla tutvustab Aivar Juhansoni šaržinäitust näitust Valeri Lõõnikule. Koos kõnnitakse pikkade pildiridade alguse poole.

FOTO: Arvet Mägi

Kui Mädapea mõisaproua Marika Vartla avas raamatu “1000 meistriteost Euroopa maalikunstnikelt” juhtumisi leheküljelt 977, sündis silmapilk idee. Ja Aivar Juhansoni šaržinäitus.

Saatuslikul fotol olid ruumi seinad maast laeni täidetud ühtses formaadis teostega. Midagi sellist sobiks suurepäraselt Mädapea mõisa ehk kevadel avatud Virumaa kunstimuuseumi, oli Marika Vartlal otsus sündinud.

Perenaisele meenus Aivar Juhanson - kunstnik, kel juba 15 aastat ilmub iganädalane šarž Eesti Ekspressis. Kunstimuuseumi avamisel oli seinal 20 tema tööd. Aastatega on kunstnikul kogunenud šarže pealt 800.

Merist Kristuseni

“Mõtlesime esialgu, et paneks veel kakskümmend tööd juurde, aga isu kasvas. Kui kuulsime, et Aivaril pole viisteist aastat ühtegi isikunäitust olnud, mõtlesime, et kakskümmend või kolmkümmend pole see, et paneks siis juba kõik, ja vaatame mis saab. Ma arvan, et ta oli seda väärt, et selline näitus teha,” rääkis Marika Vartla.

Aivar Juhansoni sõnul “viis saatus nad kunagi Marikaga kokku ja nüüd Marika võttis ühendust”. Ja idee sai teoks. Kunstnikul on küll olnud Vihula mõisas näitus paari-kolmekümnest šaržist, aga nii suur väljapanek on tõepoolest esmakordne.

Näitusel “Graafilised šaržid Eesti Ekspressis 1992-2007” on tööd paigutatud aastate kaupa ja keset iga aasta pilte seisab portreteeritute nimekiri. Kõige esimene nimi kõige esimeses nimekirjas on Andrus Öövel. Portreteeritav number kaks on olnud Lennart Meri ja kolmas Hardo Aasmäe. Mart Laar on esimese aasta number 36, Arnold Rüütel 37, Bushi ja Clintonit ühendab number 41 ning 48. on Jeesus Kristus ...

“Meil on näitusel igast originaalist kaks koopiat. Võtame neile sellel kujutatud isiku autogrammi, ja siis on originaal talle Aivar Juhansoni poolt kingituseks,” rääkis Marika Vartla. Seda võimalust on portreteeritavad ka kasutanud - ning šarži autogrammiga täiendanud.

Virumaaga seotud inimestest nimetas Marika Vartla Toomas Varekut, Hannes Võrnot ja Malle Eenmaad. Mõnest inimesest on viieteistkümne aasta jooksul joonistatud mitu pilti.

“Tal on nii positiivsed šaržid, ta on nii heatahtlik, niisugune hingelt õrn meesterahvas,” iseloomustas Marika Vartla kunstnikku, kellega tutvus 11 aastat tagasi, kui talle soovitati lasta sünnipäevaks endast šarž teha.

Naerutaluvuse proovikivi

Muidugi jääb Juhanson joonistades Juhansoniks, ja mitte iga daam ei suuda huumoriga suhtuda suurtesse kõrvadesse, kõverasse ninasse või kriipsjatesse säärtesse, mis lõpevad pardilestataoliste jalalabadega. “Eesti inimese valulävi on ikka nii madal, ta ei suuda iseenda üle naerda, kuigi see on heatahtlik naer. Vaid vähesed suudavad,” arutles Vartla ja meenutas, et üks daam öelnud koguni, et temast võiks näitusel mõni ilusam pilt olla kui Juhansoni oma - unustades, kelle näitusega on tegemist.

Aivar Juhanson ütles, et temale pole ükski portreteeritav ütlema tulnud, mis ta šaržist arvab, aga on neid, kes on tahtnud pilti endale saada. “Kui tunned, et selg higiseks läheb, on kehv tulemus,” tunneb kunstnik ise ära, missugune töö on hea ja missugune ei vasta esialgsele kujutlusele. Ta on tähele pannud, et need tööd, mis on enda meelest hästi õnnestunud, ei pruugi alati meeldida teistele. Ja on ka vastupidi - endale ei meeldi, aga teistele meeldib.

Šarže on näitusel sõna otseses mõttes maast laeni ja jagub ustelegi. Aivar Juhansoni enda lemmikuteks on Ernst Jaaksoni ja Lennart Meri portreed aastast 1992 ning viimasest aastast Andrus Ansip. Et näitus jääb üles kaheks või kolmeks aastaks, hakkab see pidevalt täienema uute piltidega.

Ilmuma on hakanud Aivar Juhansoni kogutud teosed ehk iga aasta šaržid koondatuna omaette raamatuks, igas umbes viiskümmend isikupilti ja lühike tekst, meenutamaks, miks oli ta just sel ajamomendil Ekspressi persooniks.

Ühe šarži joonistamiseks kulub Aivar Juhansonil viis kuni kaheksa tundi. “Kui kaua läheb, sõltub vist meeleolust või foto kvaliteedist või hoopis kosmilisest energiast,” tähendas Johanson. Lihtne arvutus näitab, et 800 šarži joonistamiseks kulunud aeg jääb 4000 ja 6400 tunni vahele, keskmisest lähtudes on kulunud joonistamiseks 216 ööpäeva.

Kui pühendada iga pildi vaatamisele üks minut, tuleks näitusele minnes arvestada enam kui 13 tunniga. Kui teha vaatamisse puhkepause - ja järjest 800 pilti süveneda oleks ilmsesti üle jõu -, siis mõni hea tund vast lisakski.

Mädapea mõisa pilte vaatama saab etteteatamisega. “Meil on nii, et näitust pääseb vaatama kokkuleppel. Nagu Rakveres Riho Hüti kodugaleriis. Me elame siin. Näitusekülastajal tuleb ette helistada ja külastusaeg kokku leppida. Ja külastaja võib arvestada, et tal on siin võimalik ka kohvi ja piruka juures kunsti üle mõelda,” selgitas Marika Vartla, kuidas on võimalik näitusega tutvuda.

Ka Rakveres tegutsenud IN Galerii näitused on kolitud Mädapeale kunstimuuseumiga kokku. “Ostsime IN Galerii selleks, et see oleks mõisa käepikenduseks. See oli hea sissejuhatus. Et mõisa remont sai loodetust rutem valmis, siis kahes kohas ühte ja sama asja pidada ei ole mõtet,” selgitas mõisaproua.

Keraamikud toetavad

Mõisa ühes toas ongi parajasti viie eesti noore keraamiku näitus. “Nad on Aivari sõbrad ja tulid oma näitusega siia, et talle austust avaldada ja anda oma panus tema näitusse. Nad tulid selle mõttega, et jätkata siin keraamikakoja ja keraamikamuuseumi tegemisega. See on Rakvere valla toel plaani võetud,” rääkis Vartla, kel on edaspidi kavas korraldada ka kunstikogujate kogude näitusi.

Marika Vartlal on plaanis luua mõisa lähedusse kontserdisaar. Mis puutub mullu loodud Võsu Aiateatrisse, siis sealgi on kavas tegevust jätkata ja esialgsed läbirääkimised on käimas Ugala teatriga. “Praegu ei julge seda veel välja käia, ei tea, kuidas läbirääkimised lähevad,” märkis mõisaproua.

“Nii kiiresti saab teha, kui palju leidub rahaliselt toetajaid, oma rahakoti peal ei jaksa selliseid suuri projekte teha. See tähendab ainult kirjutada-kirjutada-kirjutada ja koostööd teha,” rõhutas Marika Vartla, üks Aivar Juhansoni portreteerituist.

Tagasi üles