Nelli Loomets: Töövaidluskomisjoni esitatud avaldus olgu korrektne

Nelli Loomets Foto: Erakogu

Öeldakse, et töötaja on alati olnud ja jääb töösuhtes nõrgemaks pooleks. Mõistagi on olemas institutsioonid, nagu töövaidluskomisjon ja kohus, kus töötajal on võimalik tööandja omavoli korral õigust nõuda.

Et aga vaidlus võimalikult lihtsalt ja kiirelt töötajale soovitud tulemusega lõpeks, tuleb juba töövaidluskomisjonile avaldust esitades olla tark ja tähelepanelik.

Töövaidluskomisjon saab asja lahendama asuda ainult sellise avalduse alusel, mis on komisjonile korrektselt esitatud. Käsitleda saab ainult neid nõudeid, mis on avaldusse kirja pandud.

Tihti on töövaidluskomisjonile esitatud avaldused nii segased, et nendest ei ole võimalik välja lugeda töötaja kõiki nõudeid. Esitatakse ka avaldusi, kuhu on jäetud kirja panemata mõni seaduse mõistes õigustatud nõue.

Põhjendatud nõuded

Töövaidluskomisjon eeldab, et rahaliste nõue­te, nagu töötasu, viivise, hüvituse jms pu­hul on ära märgitud nõudesumma ja selle kujunemise põh­jendatud arvutuskäik.
Kui näiteks töö­taja kirjutab avalduses, et pa­lun välja mõista saamata töötasu ja puhkusekompensatsioon, siis on töövaidluskomisjoni jaoks puudu info selle kohta, millise aja eest on töötasu maksmata ja kui palju oli puhkust kasutamata.

Kui avalduses palutakse välja mõista saamata palk 15 000 krooni, ei saa töövaidluskomisjon ka seda nõuet rahuldada - töötaja peab tõendama, milline töötasu oli kokku lepitud, millal oli palgapäev ja kuidas on tuletatud summa 15 000 krooni.

Lisaks korrektse avalduse esitamisele peab töötaja olema võimeline ka oma nõudeid töövaidluskomisjonile tõendama.

Selleks võib kutsuda istungile tunnistajaid, lisada avaldusele töölepingu, ametijuhendi, pangakonto väljavõtte vms - olenevalt sellest, mida töötaja nõuab. Töötaja nõuded võivad jäädagi rahuldamata, kui töötaja ei suuda tööandjaga kokkulepitut tõendada ning tööandja töösuhet ei tunnista.

Selles valguses peaks iga töötaja veenduma, et tema tööleping oleks vormistatud kirjalikult ja et talle makstaks töötasu pangaülekandega.

Kui töötamise tingimused ei ole eelnevalt töö­lepingus kirjalikult kokku lepitud, on tööandjal seaduse järgi kohustus esitada töötajale lepingu andmed heauskselt, selgelt ja arusaa­davalt kahe nädala jooksul arvates hetkest, kui töötaja töölepingu andmete esitamist nõuab.

Töölepingu lõpetamine

Väga tüüpilised on praegu juhtumid, kus töötajad pöörduvad töövaidluskomisjoni poole avaldusega lugeda tööleping lõppenuks ja mõista tööandjalt välja hüvitis, kuna tööandja ei anna töötajatele tööd, ei maksa töötasu ja keeldub töötajatega suhtlemast.

Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe ning kui tööandja sellega võetud kohustusi oluliselt rikub, tuleb ülesütlemisteade esitada esmalt tööandjale ehk lepingu teisele poolele.

Kui töötaja ise ei ole tööandjale lepingu lõpetamise avaldust lepingu rikkumise põhjendusega esitanud, ei saa ka töövaidluskomisjon lugeda töölepingut lõppenuks.
Kui aga tööandja töötaja esitatud avaldusest hoolimata
töölepingut ei lõpeta ning hüvitist välja ei maksa, võib töötaja taotleda, et töövaidluskomisjon tunnistaks töölepingu lõppenuks tööandja poolsete kohustuste olulise rikkumise tõttu ja mõistaks tööandjalt välja hüvitise.

Sealjuures on oluline, et kui tööandja ei tasu ettenähtud aja jooksul hüvitist vabatahtlikult, võib töövaidluskomisjon vastavalt asjaoludele hüvitise suurust ka muuta, nii suuremaks kui väiksemaks.

Pädev nõuanne juristidelt

Eelmise aasta 1. juulil jõustunud töölepinguseaduse alusel on töövaidlused muutunud vägagi keeruliseks. Seetõttu on eriti vajalik esitada töövaidluskomisjonile korrektne nõue.

Töötajatel, kes esitavad korralikult vormistatud avalduse ja lisavad dokumendid, mis tõendavad töötaja nõuet tööandja vastu, on suuremad eeldused saavutada töövaidluses positiivne tulemus.

Soovitan seetõttu kõigil töötajail kasutada võimaluse korral avalduse koostamisel tööõigust tundva juristi abi. Kui enamik inimesi peab sellisel juhul arvestama mõningate kulutustega, siis ametiühingutesse kuulujail aitavad töövaidlusavaldusi tasuta koostada haruametiühingute või ametiühingute keskliidu kogenud juristid.