Eurost võib saada hea sõnnik

Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus (vasakul) diskuteerimas põllumajandusettevõtja Urmas Lahega. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eile Virumaa Teataja ja Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo kutsel Villa Theresasse tulnud Lääne-Virumaa arvamusliidrid kuulasid ettekandeid ja mõtlesid kaasa teemal “Kas eurost saab sõnnik meie (põllu)majandusele?”.

Arvamusliidrite lõunale tuli nii maakonna farmereid, poliitikuid kui ka omavalitsustegelasi.

Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe sõnul on tänavune teemavalik tingitud euro tuleku lootustest, mis segunevad sageli kahtlustega.

“Tore, et kõik esinejad sellest metafoorist ka kinni võtsid. Rammus sõnnik võib osutuda taimedele väga toitvaks abiks nende kasvul, kuid samas võib väetisega valesti ümber käies taimed ära lämmatada,” märkis Mäe.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas oli esinedes seda meelt, et euro tulek ei mõjuta inimeste elatustaset ja toob Eestis hinnatõusu vaid tänavakaubanduses, kus on mugav summasid ümardada, kuid teistes valdkondades mitte.

“Ma väidan, et te (ettevõtjad – toim.) ei kooskõlasta oma hindu Ansipi või Ligiga, seega lähenevad valimised hinnatõusu ei mõjuta,” rääkis Rõivas ja rõhutas, et hinna määravad siiski ostujõud ja tootjate konkurents.

Lääne-Virumaa põllumajandusettevõtja Urmas Laht oli teisel seisukohal. “Olen 99,99 protsenti kindel, et euro tulek toob Eestis kaasa hindade kallinemise,” kõneles Urmas Laht oma ettekandes.

Laht täheldas, et juba praegu on näha hiilivat paariprotsendist hinnatõusu ning avaldas arvamust, et nii enne kui pärast euro tulekut kerkivad hinnad kümmekond protsenti veelgi.

Rahulolu napib

Euroopa Parlamendi saadik, endine põllumajandus- ja rahandusminister Ivari Padar nentis, et euro tulek on keeruline, kuid Eesti jaoks mõistlik.

Ühelt poolt on tema hinnangul euro tulekul emotsionaalne külg, teisalt on euro uuele liikmesriigile kui märk - siia on tulus tuua oma investeeringuid - ja Eesti jaoks leevendaks see omakorda tööpuudust.

Sel aastal kasutab Eesti 14 miljardit krooni Euroopa Liidust tulevat raha, ise peab riik välja andma 2,5 miljardit. “Kui tsiteerida klassikuid, siis pole paha,” märkis Padar.

Kuid Euroopa Liidu põllumajandustoetustele vaatamata ei ole farmerid alati rahul. “Raha on, aga rahulolu pole,” nentis Padar, kelle sõnul näeb Brüsselis protestide tõttu tänavatel lehmi tihedamini kui Lõuna-Eestis.

Padar rääkis, et praegu on Euroopa Parlament koostamas raportit probleemide kohta, millega tuleb Euroopas tegeleda pärast 2013. aastat.

Põhilisteks väljakutseteks kujunevad maailma suureneva elanikkonna toiduga varustamine, keskkonnaseisund, tarbija ootuste täitmine, maapiirkonna vananev elanikkond ja lahkumine maalt ning maailmas konkurentsivõimelisena olemine.

Lääne-Virumaa põllumajandusettevõtja Urmas Laht tõdes, et suurele töötusele vaatamata on põllumajandussektoris praegu väga keeruline leida keskastme spetsialiste ja tippjuhte.

“Töölised tuleb endal välja koolitada. Aga reeglina sõidetakse pärast seda Soome,” rääkis Laht ning lisas, et paljud jäävad Soomes paikseks ja rajavad oma pere sinna.

“Riigi poolt on kahetsusväärne, kui lühikese aja jooksul tõstetakse rohkelt makse,” ütles Laht. Tema sõnul on mitmed Eesti ettevõtjad tänaseks seisus, et omahind ületab realiseerimishinna ning ettevõtja jaoks on muutunud väga karmiks ka üksikasjalike ohutusnõuete tagamine ja keskkonnanõuete täitmine väga lühikese aja jooksul.

Euro annab Lahe hinnangul farmeritele investeerimisjulgust. Euroopa Liidu kaasfinantseering on projekti kogumaksumusest vahel 40-50 protsenti ja seetõttu on ka pangad nõus põllumeestele vastu tulema.

Euro loob keskkonna

“Kas saab eurost sõnnik või ei? Kõik sõltub euro tugevusest,” arvas Laht.

Kui euro devalveeritakse lähima viie aasta jooksul, on Lahe sõnul selline “sõnnik” majandusele küsitav. “Kui tugevneb, siis see, mis me saame, on korralik sõnnik,” lisas Laht.

Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus võrdles eurot kevadvihmaga, mis loob hea keskkonna. “Siis saab edasi minna tegevustega, mis selles keskkonnas on vajalikud,” ütles ta.

Annus soovitas ettevõtjatel rohkem planeerida, arendada ühistegevust - soetada tehnikat kahe peale ning koostada kasutusgraafik.

“Alati vajatakse kangelasi. Eesti on tänu kriteeriumide täitmisele selleks saanud,” rääkis Annus ja lisas, et seepärast teatakse meid maailmas rohkem.

Virumaa Teataja ja Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo korraldatud arvamusliidrite lõuna toimus Lääne-Virumaal kolmandat korda.

 

• 2008. aastal oli arvamusliidrite üritusel teemaks regionaalpoliitika “Kumb on lähemal - Tallinn või Brüssel?”.
• 2009. aastal räägiti majanduslangusest tingituna teemal “Mida kriisist õppida?”.