Anne-Ly Sova: Lugupeetud linnakodanik Tamm ja teised head rakverlased!

Anne-Ly Sova. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Nädala pärast algav 11. rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal on oma kahekümne eluaasta jooksul alati olnud bizarre (prantsuse: imelik, iseäralik, kummaline, pentsik, tundmatu, veider, võõras) ning baanbrekend (hollandi: innovatiivne, novaatorlik, uuenduslik).

On ju festivali eesmärk tutvustada Eesti publikule Euroopa ja kogu maailma nüüdisaegset teatrit, olgu see siis бешеный (vene: pöörane, meeletu), brutaali (soome: jõhker, brutaalne, toores), barvitý (tšehhi: eredavärviline, kujukas, värvikas, värvirikas) või isegi bīstams (läti: ähvardav, alatu, aukartust äratav, inetu, jälk, ohtlik, pahur, ränk, tõsine).

On siiski iga vaataja enda otsustada, kuivõrd ta soovib harjumuspärasest paar sammu eemale astuda ja endale veidi teistmoodi teatrit ligi lasta, sest ainult niimoodi on võimalik saada “siseringi inimeseks” ja avastada, kui büyülü (türgi: maagiline, ebamaine, üleloomulik, nõiduslik) Baltoscandalil tehtav teater olla võib. See avatus võib muidugi esmapilgul üsna besvärlig (rootsi: raskusi tekitav, tülikas, keeruline) tunduda.

Siiski sisetunne

Kindlasti on ka päris palju just nooremaid inimesi, kes mõistavad linnakodanik Tamme inglise keele pelgust, kuna näiteks Akhe etendust “Фауст. 2360 слов” mängitakse vene keeles, nagu on ka palju neid, kes juba näinud Mart Kangro või Maike Londi ja Riina Maidre etendusi eesti keeles nende koduteatrites.

Kuid need, kes varemgi võõrkeelse teatriga kokku puutunud – näiteks 1994. aastast Rakveres toimunud Baltoscan­dalitel – on juba piisavalt bölcs (ungari: elukogenud, tark), teadmaks, et keel on vaid üks paljudest teatri väljendusvahenditest ning eriti saab see selgeks just vaadates lavastusi, milles kõneldakse sulle arusaamatut keelt.

Seega tasub festivali kunstilise juhi Priit Raua soovitust ikkagi kuulda võtta ja teha otsus sisetunde järgi – kui see ka viib eestikeelsete (“The End”, “Toatüdrukud”, “Muki munad”) või sõnatute (“Kinemaatiline müsteerium”, “Giant City”, “Evaporated Landscapes”, “Self Sustainable Party Container”) lavastuste valimiseni.

Viimased moodustavad üle kolmandiku selleaastase festivali programmist, mis on ju vägagi bun (rumeenia: hea, meeldiv, aus).

Jaga muljeid

Ei tahaks ka linnakodanik Tammega selles osas nõustuda, et tasuta bussi plaan kuidagi búburú (joruba: kuri, õel, pahatahtlik) või böse (saksa: vihane, kuri, siivutu) oleks, sest miks mitte aidata neid teatrihuvilisi, kelle võimalusi masu kärpinud on.

Ka Baltoscandali piletid on odavamad kui meie teatrites tavaliselt – kas linnakodanik Tamm on tõesti nii baldanzoso (itaalia: enesekindel, upsakas), väitmaks, et seegi on halb asi. Lõpuks on iga linn just nii provintslik, kui tema kõige ebakindlamad elanikud.

Seega ei tasu neid festivalile tulevaid “karvaseid ja sulelisi” peljata, olgu nad nii bombástico (hispaania: ülespuhutud) kui tahes, sest ruumi ja sobivat teatrit peaks Balto­scan­dalil kõigile jaguma.

Sel aastal on ka festivaliklubi teatrimaja seinte vahele viidud, kuigi seda, et Rakveres ühtki bêbado (portugal: purjus, joovastunud) inimest ringi ei liiguks, ei suuda ilmselt saavutada Baltoscandalgi.

Küll aga saame lubada, et oleme jätkuvalt bedreven (hollandi: asjatundlik, hea, osav, oskuslik, tubli) ja baru (indoneesia: uudne, uus).

Lõpetuseks tahame ühineda linnakodanik Tamme üleskutsega ning paluda rakverlastel saata meile oma Baltoscandaliga seotud kogemusi, muljeid ja meenutusi selle esimestest sammudest saadik – kindlasti on festivalil aegade jooksul toimunud paljutki, mis väärib teiste inimestega jagamist ja ajalooannaalidesse kirja panemist.

Oma meenutused võib teele panna aadressil [e-mail]

Bis bald, Baltoscandal!