Eile sai Eesti lõpliku kinnituse euro kasutusele võtmiseks. Kurss 15,6466 on kinnitatud ja enamik hirme maandatud.
Juhtkiri: Euroga ühel pool
14. juuli 2010, 07:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis puutub inflatsiooni ja hindade tõusu, siis oleks need tõenäoliselt tulnud niikuinii. Senini hoidis seda tagasi just seesama euroootus. Ja lõppeks paneb hindade tõusmise või mittetõusmise paika ikkagi konkurents, mis meie kaubanduses on üsna tihe.
Loodetavasti annab euro päris olulise tõuke meie majandusele. Nii mitmedki Aasia firmad, eeskätt Taivanilt ja Lõuna-Koreast, otsivad võimalusi oma tootmisüksuste rajamiseks Euroopasse, sest on mõistlikum toota turgude läheduses kui toodangut kauge maa tagant kohale vedada.
Juba praegu on suhteliselt kopsakad investeeringud leidnud - või leidmas - tee Slovakkiasse ja Sloveeniasse, kus euro juba kasutusel. Hea, kui sama juhtuks ka Eestiga.
Meie õnn ja õnnetus on meie väiksus ning ei oma raha ega ka oma majandust pole võimalik niikuinii kõrvalmõjude eest hoida. Vaatame, mis tulevik toob, aga on selgemast selgem, et üks etapp meie iseseisvuse teel on lõppenud, ja kuhu tee suundub - kas otse või paremale või vasemale -, selgub terendava esimese käänaku ehk esimese jaanuari järel.
Seni saame aga viimaseid kuid arveldada Eesti kroonidega ja ehk ka mõned kupüürid ja mündid mälestuseks ja tulevastele põlvedele näitamiseks kõrvale panna.
Krooniajastu kestis 18 aastat ja nuriseda pole siin suurt midagi. Niipalju siis oli seda oma kauaoodatud raha ja iseseisvust, ohkavad paljud.
Raha on siiski ainult maksevahend ja ei midagi enamat; on selle nimeks kroon, dollar, seekel või midagi muud, pole oluline. Kotiga seda teise ilma kaasa ei võta.