Ma ei tea, mida mõtleb euromüntide kujundusest, mille tagumist külge ehib Eestimaa kontuur, selle tuntuim kasutaja Priit Pärn oma 1987. a skandaali tekitanud sõnnikuveo karikatuuris “Sitta kah!”.
Repliik: Euromündi tagakülg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmselt võiks oma maa kujutis eurorahal eestlasel veidike südant soojendada, arvavad paljud. Kas oleks sobinud euromündi tagaküljele rohkem Kalevipoeg kündmas, laudu toomas või muud toimetamas, või suitsupääsuke või hoopis rookatusega talutare?
Ei tea.
Selleks, et euroraha omaks saaks, kulub aega. Ja elu peaks paljude jaoks paremaks muutuma kui praegu. Jätkub tööd ja raha elamiseks, ei olegi kõige tähtsam, kas meil on rahakotis Eesti kroonid või eurod. Tuleb igat senti näppude vahel veeretada, vaevalt on tahtmist raha väljanägemise teemal filosofeerida.
Eesti reklaamimine on aga, nagu elu näidanud, üldse keeruline asi. Seni pole midagi erilist välja mõelda õnnestunud. Ja vaevalt need euromündid oma Eestimaa kujutisega suudavad meid rohkem tutvustada.
Kõige mõjuvam reklaam oleme me, eestlased, ikka ise.