Konkursi “Aasta tegu 2014” kandidaadid

Aasta teo kandidaatide hulgas on esile toodud suuremaid ja väiksemaid tegusid ja tegijaid mitmelt poolt maakonnast. Foto: Fotod: Marianne Loorents, Meelis Meilbaum, Internet, montaaž

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja ajaleht Virumaa Teataja korraldavad rahvahääletuse, et selgitada välja lõppeval aastal maakonnas tehtud tähelepanuväärseim tegu. Selleks palusime saata aasta teo kandidaate, et need siis hääletusele panna. Kokku laekus hulk ettepanekuid, kus on esile toodud suuremaid ja väiksemaid tegusid ja tegijaid mitmelt poolt maakonnast. Komisjon valis välja kuus isikutegu ja kaheksa ühistegu ehk asutuse/organisatsiooni/ettevõtte tegu. Nüüd on aega nende vahel vaagida 11. jaanuarini, iga hääletaja saab valida kummaski kategoorias ühe teo.

Hääletada saab ka internetis Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kodulehel www.virumaa.info/aastategu või meili teel [e-mail]. Aasta teo väljakuulutamise tseremoonia toimub jaanuari lõpus.

Asutuse/organisatsiooni/ettevõtte kategoorias

• Haljala liiklussõlme arendamine

Haljala liiklussõlme arendajad Mäo Invest AS, Neste Eesti AS ja arenduse laiendaja Sevenoil Est OÜ tõid uue hingamise ja teenuste laiema valiku hiljuti valminud liiklussõlme äärde. Nende tegevus tähendab äriliselt ja märgiliselt tulevikuga edulugu. Praegused arendajad inspireerivad ettevõtlusalale edaspidi ka uute kaubamärkide ja ettevõtete lisandumist ja julgustavad potentsiaalseid tegijaid.

• Ansambli Viru-Nigula Mehed heliplaadi väljaandmine

Lauluansambel Viru-Nigula Mehed andis oma 20. tegevusaasta tähistamiseks välja heliplaadi “Kui saan, siis tulen”. Plaadil on 20 aasta jooksul välja kujunenud menukamad palad, mida ikka ja jälle kontsertidel esitatakse ja kuulata soovitakse. Ansambli esinemiste omapäraks on meeleolukad vahelugemised.

Pikka aega koos laulnud kollektiiv on ikka rõõmsameelne ja valmis rõõmu valmistama kuulajatele nii lähedal kui kaugel. Kollektiiviga on liitunud noori lauljaid ning see on kujunenud valla kultuurielu lipulaevaks ja saadikuks. Meeste omapärased, ebatraditsioonilised laulud ja naljajutud võluvad publikut. Meestelaul ise on suhteliselt harv nähtus, seda enam on plaat haruldane ja hinnatav.

• JELD-WENi tegevus käsitöötubades

JELD-WEN Eesti AS pakkus oma töötubades meisterdamisvõimalust mitmel üritusel, sealhulgas Rakvere linna päevadel, kus kahe pika päeva jooksul said tasuta võimaluse teha näputööd nii suured kui ka väikesed. Ajal, mil kõike on poest saada ja keegi ei viitsi ise nokitseda, on oma kätega tehtud asjadel eriline tähendus. Tänavu meisterdati puidust aardekirste ja tööriistakastikesi.

JELD-WENi meisterdamise töötoad on väga vajalik ja kordaläinud ettevõtmine noortes tööharjumuse kasvatamiseks.

• Huvikooli Kaur balletialane tegevus

Muusika- ja kunstikool Kaur sai Rakveres hakkama enneolematu teoga – lavale toodi Pjotr Tšaikovski balleti “Uinuv kaunitar” proloog. Selles lavastuses lõi kaasa enam kui nelikümmend balletihuvilist vanuses seitse kuni seitsekümmend.

Etendus, mida mängiti nii Rakveres, Sillamäel, Haljalas kui Lätimaal Cēsises, tõstis Rakvere balletilinnade pjedestaalile, tõestades, et hea tahte korral pole miski võimatu.

Kaurikooli balletiklass avati 2000. aastal. 14 tegevusaasta jooksul on koolis algteadmisi balleti kohta saanud üle 400 õpilase. Huvi klassikalise tantsu õpingute vastu on kasvanud iga aastaga. Praegu õpib koolis 65 õpilast vanuses 4–19 eluaastat.

• Rakvere kesklinna kuuseinstallatsiooni loomine

Rakvere linnakunstnik Teet Suur koos kümne ametikooli õpilasega püstitas Rakvere keskväljakule saekaatri jääkidest – populaarne taaskasutus – kunstilise jõulupuu, mis ka üle ilma eriliste jõulupuude seas kuulsust kogub ning Rakverest rääkima paneb.

Vanale jõulutraditsioonile avangardvormi andmine tekitas ägeda diskussiooni, pani vaimumõõgad tärisema ja kired möllama ning täitis ka sel moel oma ülesande. Kindlasti meenutatakse aastate tagantki seda plankudest kuusepuud ja sellega kaasnenud kirgede tormi.

• Kultuuriasutuse 10 Trummi asutamine Rakvere kesklinnas

Lõppeval aastal avati kunagises turuhoones Rakvere keskväljaku ääres kultuuriasutus 10 Trummi. See on tänuväärt ettevõtmine, sest püüab tuua kultuurielu ka kesklinna. 10 Trummis korraldatakse kontserte, osa neist on tasuta, ning lühikese ajaga on see koht võitnud suure populaarsuse.

Rakvere jaoks on väga oluline, et kesklinnas ka midagi kultuurset pakutakse, et seal poleks ainult pangad ja kasiino.

• Ujuvkaide tootja Top Marine edukas tegevus

Näpil tegutsev ujuvkaide tootja Top Marine on toimetanud sihikindlalt ja edukalt, jõudes tänavu isegi nii kaugele, et sai Eesti aasta eksportööri auhinnale lisaks ka ettevõtluse peaauhinna. Ettevõttes töötab 15 inimest.

Rakvere külje all endise KEKi territooriumil tegutsev Top Marine OÜ toodab nii lihtsamaid plastujukitega ujumiskaisid kui ka keerulisi betoonist monoliitkaisid.

Top Marine OÜ on Eesti juhtiv ujuvkaide lahenduste pakkuja, kelle esimene ujuvkai valmis 1996. aastal.

Eesti parimaid ettevõtteid valisid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit Eesti suurima ettevõtluskonkursi “Ettevõtluse auhind” raames. Konkursil osales 70 ettevõtet.

• Noorteansambli Tuli tähelend

Rakvere koolipoistest moodustatud ansamblit Tuli saatis suur edu. Lisaks raadiojaamadesse jõudmisele murdsid nad konkursil Noortebänd viie finalisti sekka ning korjasid sealt ka eriauhindu, nende seas võimalus osaleda mainekal Tallinn Music Weekil.

Isikuteod

• Kadri Kopso – Alar Kotli näituse koostamine

Ehitusala ja arhitektuuri hästi tundva inimesena avastas Kadri Kopso, et arhitekt Alar Kotlist tänapäeval väga palju ei teata, ja mõistis, et tema missioon on teha Kotli ja tema looming jälle nähtavaks. Kadri Kopso koostas väga põneva ja ülevaatliku näituse, mida eksponeeriti mitmel pool Eestis.

Väike-Maarjas sündinud, Rakveres ja Tartus õppinud ning Danzigi tehnikaülikoolist arhitektikutse saanud tipparhitekt Alar Kotli loomingusse kuuluvad enam kui saja tema projektide järgi Eestisse ehitatud hoone kõrval niisugused Eesti sümbolehitised nagu Tallinna lauluväljak ja presidendikantselei ning ta on Estonia teatri taastamisprojekti looja.

Kadri Kopso otsis kontakti Kotli perega, tegi Pandivere giidide koolituse lõputöö kohalikust suurkujust Alar Kotlist ning valmistas ette sisukad Kotli teemapäevad Väike-Maarjas, Rakveres ja Tallinnas. Ligi aasta kestnud Kotli-teemaliste ürituste sari tipnes näituse “Sümbolite arhitekt Kotli” avamisega 28. augustil Väike-Maarja gümnaasiumi algklasside majas.

• Liivi Heinla ja Evelin Tiiter – Kadrina koduloolise lugemiku üllitamine

Kadrina keskkooli õpetajad Liivi Heinla ja Evelin Tiiter üllitasid ainulaadse koduloolise lugemiku, mis kajastab popis ja noortepärases vormis Kadrina valla ajalugu ja praegust elu.

Lugemik valmis nii õpetajate ponnistuste kui ka tänaste õppurite hoolika kaastöö abil. Teadaolevail andmeil on tegemist maakonnas ainulaadse kodukoha ajalugu sel kombel talletava üllitisega.

Sajaleheküljeline raamat pakub lugemiseks nii koduloolist infot, kohalegende kui ka õpilaste omaloomingut. Raamat kummutab jõuliselt arusaama, et kodulugu peab olema pikk, lohisev ja igav.

• Tiit Alte – harrastusteatrite viimine kõrgele tasemele

Tiit Alte töötab näidendite tõlkijana, lavastajana ja uute näiteringide loomisel kaasaaitajana. Vabakutselise Tiit Alte juhtimisel hakkas tööle neli uut näiteringi kohtades, kus näitemängu tegemise traditsioon puudus või oli katkenud.

Kokku tegutseb Tiit Alte käe all seitse teatritruppi, milles üle 70 osaleja.

Lavastajatöö kõrvalt on Tiit Alte tõlkinud kuus näidendit vene keelest eesti keelde.

2014. aastal võitis Ranna-Viru rahvateater lavastusega “Pantalei Karmanovi sententsid” Viljandis Eesti harrastusteatrite XIII festivali grand prix’, parima meesnäitleja tiitli ja parima lavastaja tiitli.

• Hillar Vimberg – luulekogu “Kahe kärestiku vahel” ilmutamine

Harva kohtab viimasel ajal Virumaalt pärit meesluuletajate luulekogusid.

Avaldatu on maamehelikult karge ja otseütlev, samas mõrkjalt nukker. Lugeja võib leida sealt tõelisi mõttepärleid, luuletused on salve laekunud viimase 15 aasta jooksul.

Hillar Vimberg on maakonnas hästi tuntud kui muusik ja mitme bändi liige, samas ka laulude autor. Elukutselt on ta aga diplomeeritud telekommunikatsioonispetsialist.

Ilmunud luulekogu on märgilise tähtsusega, julgustades sellesuunalistele katsetustele ka teisi seni sahtlisse kirjutanud Virumaa poeete või prosaiste.

• Kren Koosapoeg – edukas esinemine rahvusvahelisel leiutajate võistlusel

Virumaale tõi au ja kuulsust Kadrina valla Vohnja küla noor leiutaja Kren Koosapoeg, kes on Kadrina keskkooli 11. klassi õpilane.

Ta saavutas 2013. aastal õpilasleiutajate konkursil esimese koha ning pääses 2014. aasta maikuus Gruusias toimunud rahvusvahelisele noorte leiutajate olümpiaadile, kus võitis hõbemedali.

Kreni leiutiseks oli valvekarp, millega saab ühendada erinevad andurid, näiteks liikumis-, suitsu-, temperatuuri ja õhuniiskuse anduri. Valvekarbiga on võimalik ühendada ka mikrofon või kaamera ja konstrueerida vajalik valveseade.

• Marko Pohlak – uue elu toomine Salla kuursaali

Suuresti Marko Pohlaku üles ehitatud Salla kuursaal on rajatud vanasse mõisalauta, seega on üks ajalooline hoone hävingust päästetud. Hoone on taastatud ilma toetusteta, põhiliselt ühe perekonna ja nende sõprade jõul.

Kuursaali peod on alati turvatud, rahvarohked ja esinejaid on olnud igale maitsele. Eriti populaarseks kujunes jaanipidu, kus rahvast oli kohal pooleteise tuhande ringis ja mitmelt poolt Eestist.

Lisaks näiteks ka Emumäe laulupidu, mis halva ilma tõttu kuursaalis toimus ja väga ilusaks rahvapeoks kujunes.