“Ma võin lõpmatuseni rääkida kolmest asjast – Ameerikast, Ameerika autodest ja tšillidest,” ütleb Gunbritt Lille. Täna räägime tšillidest.
Tellijale
Tšillimaailma tulised tegelased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšillimaailm jaguneb laias laastus kaheks: magus pipar ja kibe pipar, kusjuures kummaga on tegu, teeb kindlaks inimese enda maitsemeel. Kaubandusvõrgust kättesaadavad tšillid on nagu üllatusmunad – kui terava pipraga on tegu, see selgub kodus proovides, sest konkreetset sorti või teravusastet ei ole kombeks ära märkida. “Seepärast otsustasingi hakata ise kasvatama,” ütleb Gunbritt, kes mullu pani mulda 350 tšillitaime, millest 150 sõpradele mööda Eestimaad laiali jagas. Järele jäänud paarsada taime kasvasid õnnelikult Rakvere viljakas kliimas, enamik neist pealegi lageda taeva all, ning kandsid kenasti saaki.