Ema võitles oma lapsele kodakondsuse, taludes viis aastat alandusi ja ähvardusi

Ksenija võib nüüd rõõmu tunda, sest tema viieaastane tütar Larissa sai Eesti kodanikuks, rõõmu tunneb ka aastane Marta.

FOTO: Meelis Meilbaum

On teisipäev, 7. aprill. Ksenija saab just teate, et tema lapsele antakse Eesti kodakondsus. Ta hakkab korraga nutma ja naerma. Habras, ent visa naine on võitnud viis aastat kestnud võitluse. Ta räägib emotsionaalselt, kord häält kõrgendades, kord pisaraid pühkides. Jutt on pikk, aga sõnum selge – naised, ärge abielluge välismaal, teie elu võib põrguks muutuda.

Tellijale

Kui Ksenija sellesama paberiga kodakondsus- ja migratsiooniameti Rakvere esindusse astub, vallandub kontoris aplaus. Sealsetele ametnikele on Ksenija juba vana tuttav. Ametnikud hüüavad: “Lõpuks ometi!” Uskumatu, et naine suutis omapäi tegutsedes Venemaa bürokraatia ikkagi murda.

Ksenija on pärit Tamsalust raudteelase neljalapselisest perest. Tema isa ja ema on rahvuselt venelased. Lapsena käis ta sageli koos isaga Venemaal vanaemal külas. Et vanaema juurde sõitmine lihtsam oleks, jättis neiu endale halli passi.

Tagasi üles