Juhtkiri: Hinnatõusu paratamatus

Pildil on euro sümbol Euroopa Keskpanga hoone ees.. Foto: Caro / Scanpix.

Nüüd on see siis käes. Samal ajal kui Eesti eurorahade esimesed koormad kodumaale jõudsid, hakkasid tootjad hindu üles kruvima.

Meil on küll käimas kampaania “Euro hinda ei tõsta”, kuid leitud on muu võimalus – hinda tõstetakse juba aegsasti enne Euroopa ühisraha kasutuselevõttu. Ja 1. jaanuaril tõesti hinda enam ei tõsteta.

Jutt käib peaasjalikult piimast, mis on juba Euroopa kallimaid, aga ka leivast-saiast ja muudest toiduainetest.

Meile on kogu aeg pähe taotud tõsiasja, et euro tulekuga ei muutu midagi, sest Eesti kroon on niikuinii selle algusajast saati olnud seotud esmalt Saksa margaga ja seejärel euroga.

Inimesed kartsid aasta otsa inflatsiooni, kuid seda ei tulnud. Näiliselt.

Tegelik inflatsioon ongi see kaupade kallinemine, mis enne euro tulekut ära tehakse.

Virumaa Teataja ja Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo tänavu maikuus korraldatud arvamusliidrite debatil teemal “Kas eurost saab sõnnik meie (põllu)­majan­dusele?” kõlas erinevaid arvamusi.

“Olen 99,99 protsenti kindel, et euro tulek toob Eestis kaasa hindade kallinemise,” ütles põllumajandusettevõtja Urmas Laht tookord ja arvas, et lisaks hiilivale hinnatõusule enne euro kasutuselevõttu tuleb pärast veel kümneprotsendiline tõus otsa.

Nõnda vaidles ta vastu nii riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Taavi Rõivasele kui ka europarlamendi liikmele Ivari Padarile.

Samas on suur hulk neid, kes on veendunud, et hinnatõus johtub muudest faktoritest ja eurol pole siin vähimatki mõju.

Kuidas aga mõjub euro tulek meile emotsionaalselt, on iseasi. Lisaks sellele, et ra­ha hakkab füüsiliselt umbes 15 korda vähem olema, tuleb lähiajal veel tükk aega ar­vu­tada ja harjuda ning poodides võib näha kal­kulaatoritega inimesi, kes eurohindu ikka veel juba ajalukku läinud kroonihindade­ga võrdlevad. Just nagu välismaal käies.