Online-intervjuu: Eesti kroonid ja sendid lahkuvad väärikalt

Hanno Hussar. Foto: Erakogu

Virumaa Teataja veebilehe lugejate küsimustele vastas Swedbanki europrogrammi koordinaator Hanno Hussar.

Olen lugenud uudistest, et tuleks kindlaks teha, millised katkestused on minu pangasüsteemides. Mida selle all mõeldakse?

Eurole üleminek on Eesti pangandusajaloo kõige suurem IT-operatsioon ning loetud tundidega tuleb kõik kontodel, hoiustel, lepingutes ja mujal olevad kroonisummad eurodeks muuta.

Samuti tuleb sularahaautomaadid krooni paberraha asemel euro paberrahaga täita. See kõik tähendab, et tavapärastes pangateenustes võib esineda ülemineku tõttu häireid või katkestusi.

Kõik pangad väljastavad täpsema info pangakanalite ülemineku kellaaegade kohta novembri alguses. Samas pole muretsemiseks põhjust, sest 1. ja 2. jaanuar on nädalavahetuse päevad, mil paljusid pangatoiminguid niikuinii teha ei saa. Üks kõige olulisem pangatoiming – kaardimaksed – töötab kogu aeg ning vaid uusaastaööl võib esineda väikeseid häireid.

Kas te ei pelga, et mündikampaaniast hoolimata jätavad inimesed ikka kõik viimasele minutile ja nii tekib pangakontorites enne 1. jaanuari ummik.

Enne Eestit eurole üle läinud riikide kogemus näitab tõesti, et paljud inimesed tulevad detsembri lõpus või jaanuari alguses, ning kõikide eelduste kohaselt käib ka Eestis sel perioodil pangakontorites kiire töö. Klientidele võib see aga järjekordi tähendada.

Seega panustatakse väga palju inimeste informeerimisele ning soovitatakse oma rahavahetus enne detsembrit ära teha. Kõige mugavam on klientidel viia krooni mündid ja paberraha enne detsembrit panka ning lasta see kontole kanda.

Kõik kontol olevad kroonisummad muudab pank 1. jaanuaril automaatselt, tasuta ja keskkursiga (1 euro = 15,6466 krooni) eurodeks. Nii piirdub eurole ülemineku ettevalmistus vaid pangakontori ühe külastusega ning pole vaja muretseda järjekordade pärast.

Kas teate ka öelda, mis saab kroonidest-sentidest? Kas need hävitatakse?

Kroonid ja sendid kogutakse ringlusest kokku ning hävitatakse. Neid pole võimalik alles hoida, sest Eesti Pank on lubanud krooni sularaha igavesti eurode vastu vahetada. Kui soovi, siis võib iga inimene omale ise mõned rahatähed mälestuseks jätta.

Küll lahkuvad kroonid väärikalt, sest paberrahast toodetakse põletamise kaudu soojust ning mündid sulatatakse ümber ja need saavad juba uue elu mõne teise metallesemena.

Kuidas näevad välja kaks nädalat, kui käibel on kaks raha?

Kontorahas läheb Eesti kohe eurole üle. Sularahas kehtivad 1.-14. jaanuarini korraga nii kroonid kui eurod. See tähendab, et kaupluses saab sularahas maksta nii kroonide kui eurodega, kuid vahetusraha antakse valdavalt tagasi eurodes.

Sel perioodil on kõige mugavam eelistada kaardimakseid, sest kahe vääringuga arveldades võivad kauplustes tavapärasest pikemad järjekorrad tekkida. Pangakaardiga maksmine käib kiiresti ning pangakaardil on raha alati õiges vääringus.

Millistes riikides ei ole käibel ühe- ja kahesendiseid eurorahasid?

Euroala riikides on ühe- ja kahesendised eurod ametlik maksevahend, kuid osas riikides kasutatakse neid tõesti vähe. Põhjus peitub selles, et jõukamates euroala riikides on ühe- ja kahesendised võrreldes kaupade ja teenuste hindadega väga väikese väärtusega. Eestis seda probleemi eeldatavasti ei teki, sest näiteks euro kahesendine on väärt 31 kroonisenti.

Kui ma teen euro käibel oleku ajal Soome kontolt ülekande Eesti kontole või vastupidi, siis kui kiiresti ülekanne toimub?

Ülekande kiiruses ei muutu midagi. Swedbankis asuvalt kontolt liigub tavalise maksetehingu korral raha kahe pangapäeva jooksul alates maksja konto debiteerimise päevast.

Soomes asuva panga kontolt algatatud ülekande tegemise kiirus sõltub vastava panga teenuste tingimustest. Swedbank kannab raha saaja kontole üldjuhul kohe, kui ülekandesumma on meieni jõudnud.

Kuidas muutuvad ülekandetasud? Välisriiki ülekande tasu on olnud minu teada suurem kui riigisisene just rahanumbrite konvertimise pärast.

Euroopa Liidu direktiividest tulenevalt peavad Euroopa majanduspiirkonna riikidesse eurodes tehtud tavamaksed olema sama teenustasuga nagu riigisisene makse. Seega lähevad alates 1. jaanuarist eurodes Euroopa majanduspiirkonna sees tehtavad tavamaksed soodsamaks: neid saab edaspidi teha sama hinnaga nagu seni ükskõik millisesse teise Eestis asuvasse panka.

Ülejäänud maksete tasud ei muutu ning on juba eurodes nähtavad ka meie hinnakirjas kontorites ja internetipangas.

Kui makse saaja asub Eestist väljas, kehtib eespool mainitud soodsam tasu juhul, kui maksekorraldusel on näidatud saaja panga BIC-kood ning saaja konto number vastab rahvusvahelisele IBAN-standardile.

Kuidas saab riik lubada, et euro tulekul hinnad ei tõuse, kui see tõus juba tasapisi käib?

Riik võitleb peamiselt selle vastu, et hinnad põhjendamatult ei tõuseks. Oluline on vältida olukordi, kus ettevõtjad hindu seoses euro tulekuga tõstavad, näiteks ümardavad hinnad kliendile kahjulikus suunas või kasutavad lihtsalt võimalust oma kasumi suurendamiseks.

Algatatud ausa hinnastamise kampaania peamine eesmärk on teemale inimeste tähelepanu juhtida, sest inimestel on võimalus põhjendamatute hinnatõusude korral konkurentide poole pöörduda ning konkurentsiolukord peaks aitama hindu kontrolli all hoida.

Samuti peab meeles pidama, et hindade tõus ehk inflatsioon on majanduse arengu normaalne osa. Ka euroliit ei soovi viia inflatsiooni 0%-ni, vaid hoida seda stabiilsena maksimaalselt 2% juures.

Hindade tõus tuleneb näiteks maailmaturu toorainehindade tõusust ning samuti arendatakse pidevalt tooteid ja teenuseid, mis klientidele rohkem lisaväärtust loovad ning mille eest kliendid on valmis rohkem maksma.

E24.ee kirjutab: “Enamik inimesi Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias ja Portugalis arvab, et euro on nende riigi majandusele halvasti mõjunud.” Miks nendelt õppust ei võeta, kes selle tee juba läbi käinud?

Maailmamajandust tabas üks ajaloo kõige suuremaid kriise ning inimeste usaldus majandus- ja finantsvaldkondade vastu langes kõikjal rekordiliselt madalale. Euroalal ilmnes kriisi vältel probleeme peamiselt seoses euroala riikide suure võlakoorma ja eelarvedefitsiidiga, kuid neid teemasid on tunnistatud ning lahendustega tegeletakse.

Tuleb arvestada, et euroala on siiski maailma üks kõige võimsamaid rahaliite ning see peaks globaalses pildis Euroopa Liitu pikaajaliselt konkurentsis hoidma.

Samas uuringus tuuakse välja, et näiteks Slovakkias hindab euro mõju positiivseks 64% inimesi. Sarnaselt Slovakkiaga on Eesti väikese avatud majandusega riik, mille majandus toimib suurriikidest erinevatel alustel, ning seega on meid suurriikidega keeruline võrrelda.

Valdav osa Eesti arvamusliidritest ja majandusekspertidest on avaldanud arvamust, et meil on euro kasutuselevõtust rohkem võita kui kaotada.

Praktiline info eurole üleminekust

* Eesti läheb eurole üle 1. jaanuaril 2011. Kroonid vahetatakse eurodeks ümberarvestuskursiga 1 euro = 15,6466 krooni.
* €-päevast alates ei saa ülekandeid enam Eesti kroonides teha ning ka kaardimaksed muutuvad europõhisteks.
* Ettesaadetud ja lepingulised maksed konverteerib iga kommertspank ise eurodesse. Lepingu tingimusi euro tulek ei mõjuta: kõik võetud kohustused jäävad kehtima. Lepinguid on võimalik muuta vaid poolte kokkuleppel.
* Alates €-päevast kehtib kahenädalane paralleelkäibe periood, mil euro ja kroon on sularahas võrdväärsed maksevahendid. Kauplustes saab maksta nii eurodes kui kroonides, vahetusraha antakse üldjuhul tagasi eurodes.
* Kroone saab eurodeks vahetada üks kuu enne ja kuni pool aastat pärast €-päeva kõigis sularahaga tegelevates pangakontorites. Teenustasu selle eest ei võeta ning raha vahetuskursiks on ametlik ümberarvestuskurss. Osas pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul. Eesti Pangas saab kroone eurodeks vahetada tähtajatult, vahendustasuta ja ametliku kursiga.
* Maksud, toetused ja riigilõivud ümardatakse eurole üleminekul inimestele soodsamas suunas.
Allikas: Euroveeb