Haridus: Liitlased nipitavad töö ja õppimise mõnusaks

Osa Lääne-Virumaa Algklassiõpetajate Liidu aktiivist - Lemme Sulaoja (vasakult), Õnnela Lembke ja Kadi Kruusmaa.

FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Lääne-Virumaa Algklassiõpetajate Liit on aastatega omavahel tuttavamaks teinud õpetajaid ja tutvustanud nende õpetamismeetodeid. Virumaalt alguse saanud “Jäätisemäng” jõuab varsti ka raamatukaante vahele.

2000. aastal loodud Lääne-Virumaa Algklassiõpetajate Liit on nüüdseks tegutsenud kümme aastat. Kevadel toimunud tarkuseturule, liidu viimatisele suurüritusele, tuli õpetajaid juba ka Ida-Virumaalt ja Läänemaalt.

“Ma olen uhke selle töö üle, mis me paaril viimasel aastal oleme teinud, ja kui palju õpetajaid kaasa haaranud, mitte ainult algklassiõpetajaid, vaid ka psühholooge, logopeede, eripedagooge, lasteaednikke,” ütles Rakvere gümnaasiumi õppealajuhataja, liidu eestvedaja Kadi Kruusmaa.

Ideed levivad

Kooliküpsuse diagnostiline mäng “Jäätisemäng” sai samuti tuntumaks sealsamas tarkuseturult.

“See on Rakvere gümnaasiumi algklasside majas juurutatud mäng, mille idee on selles, et kooliküpsust ei hinnata mitte laua taga vesteldes, vaid tegutsetakse rühmades, kus jälgitakse lapse sotsiaalseid oskuseid – kas ta ootab oma järjekorda, kas ta õpib, kas ta tegutseb rühmaga koos,” selgitas Kruusmaa. Kõiki osalejaid premeeritakse jäätisega.

Mängu tutvustati Haapsalus toimunud Koolirahva Ideelaadal, kus seda pani tähele üks kirjastus - kevadeks saab “Jäätisemäng” ka kaante vahele.

Praegu on liidus liikmeid 140-150, kes iga kohtumisega üksteisele aina tuttavamaks saavad. Jaanuaris alustas liit oma blogiga, mis koondab õpetajatele vajalikke materjale ja linke ning kus üks õpetaja kenasti kommentaaris kirjutab: “Juba hakkavad näod tuttavaks saama ...”

“Programmi tegevuskavas on ka õpetajate võrgustikutöö parendamine, ja valdkonna arengusse oleme samuti panustanud, oleme liikunud ka vabariiki kaugemale,” ütles Kadi Kruusmaa.

“Kui me algusest tegutsema hakkasime, siis mõtlesimegi, et klassiõpetajaid on palju, miks nad peavad Tallinnasse koolitustele sõitma, kui meil on võimalus tuua need lähemale. Klassiõpetajaid on igas koolis ju vähemalt viis-kuus,” meenutas Õnnela Lembke Haljala gümnaasiumist.

Samuti ei teatud pealinna koolitusele minnes kunagi ette, kas see vastab ootustele. Liidu korraldatud koolitusele tulevatele õpetajatele on antud omamoodi garantii, et välja on valitud just neid huvitavad teemad ja õppejõud. “Ei ole need teoreetikud, kõrgelt ja kaugelt, kes räägivad, kuidas asjad peavad koolis käima, vaid iga päev klassi ees seisvad inimesed, kes jagavad materjale, metoodikaid, mõtteid,” rääkis Kruusmaa.

Õpetajad saavad koolituste osas alati kaasa rääkida. “Tagasisidelehtedelt tuleb samuti välja, mida soovitatakse,” lausus Kadrina keskkooli klassiõpetaja Lemme Sulaoja. Praegu on tema sõnul üks väga oluline teema väärtuskasvatus, mille kohta infot soovitakse.

“Laste arvu vähenenime on tinginud liitklassid, mille jaoks ettevalmistused juba käivad,” nimetas Kruusmaa teise olulise koolituste teema.

Põhjalik töö

Tagasisidest tuleb välja seegi, et väga hinnas on tegevõpetajate nipid – need, mida saab igapäevatöös kasutada. Ka taasavastatakse vanu võtteid. Näiteks tarkuseturul tekitasid perfokaardid ja nööriga veetav korrutustabel paljudes äratundmisrõõmu, noored õpetajad polnud neist aga kuulnudki, meenutas Lemme Sulaoja.

“Oleme koostööd teinud ametlike lektorite ja koolitajatega. Näiteks 26. oktoobril tuleb meid harima Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži emakeele didaktika lektor Ene Hiiepuu, kelle nime seostavad algklassiõpetajad kohe päkapikuaabitsaga,” tõi Kadi Kruusmaa näite.


Korraldatavad üritused on veel hea võimalus oma maakonna õpetajateke esinemiseks.

“Atesteerimisel vanemõpetajaks on vajalik, et pead olema esinenud või tutvustanud oma tööd, aga raske on seda punkti täita, kui pole võimalust rääkida, mida sa teed, ega kogemusi jagada,” lisas Lembke.

Kui liidu algusaastatel ei julgenud paljud õpetajatest oma kogemusi jagama tulla, siis nüüd on tahtjaid palju ja töötubade seast tuleb teha valik. Ka on liitu hakatud kutsuma oma töötubadega mujale Eestisse õpetajate ette.

Praegune projekt on liidule juba teine, mis saab ESFi programmist rahastuse.

“Me mõtleme iga sammu väga täpselt läbi,” vastas Kruusmaa küsimusele, mis on nende projektide edu taga. “Kui kümme inimest pakub ideid, siis arutelu käigus selgub parim,” lisas Lembke.

Liidu aktiiv käib koos mitmest omavalitusest, ja nagu õpetajad ise nimetavad, on selle eestvedamine hobi, millega tuleb tegelda pärast tööd omast vabast ajast. Ja teised ütlevad juba Kadi Kruusmaa kohta, et ta on professionaalne projektikirjutaja – projekte on vaja, et tegutseda, lisaks veel, et midagi suurematki korda saata.


Rakvere gümnaasiumi tarvis on Kadi Kruusmaa kirjutanud projekte KIKile ja sealt kahel aastal oma loodusklassi väljasõitude ja õppevahendite jaoks lisaraha saanud.

“Lülisid on väga palju, alustades registreerimisest, lõpetades tagasisidega,” sõnas Lembke. Rollid on jaotunud loomulikult – kõik juba teavad, mida teha tuleb.
 

INFO

  • Koolitused toimuvad ESFi programmi “Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014 tegevuse “Pedagoogide koostöövõrgustike arendamine professionaalse arengu toetamiseks” raames.”
Tagasi üles