Eile, koolivaheaja eel, avati Haljalas spordipark, mida saavad kasutada nii õpilased kehalise kasvatuse tundides kui ka kohalikud elanikud treenimiseks.
Haljala muutub sportlikumaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu suvest sügiseni valmisid Haljala kooli ja staadioni lähedusse pallimängude väljak, skatepark ja paigaldati välitrenažöörid.
“Oleme seda ammu soovinud. Kui midagi väga tahta, siis seda ka saad,” kõneles spordipargi avamisel Haljala gümnaasiumi kooliperele kehalise kasvatuse õpetaja, kergejõustikutreener ja MTÜ Haljala spordiklubi juhatuse liige Meelis Kari.
“Nagu öeldakse: sport massidesse. Selle järgi me tegutseme,” märkis avamisel Haljala vallavanem Leo Aadel.
Pikk protsess
Spordipargi rajamise idee tekkis juba eelmise vallavalitsuse ametisoleku ajal.
“Kümmekond aastat tagasi tehti detailplaneeringuid. Planeeringu järgi on sellesse paika ette nähtud tervistav ala. Mõtted olid ammu liikunud, nüüd saime vastavalt Euroopa Liidu projektide võimalustele seda rajama hakata. Et ala on antud spordiklubile kasutada ja majandada, siis tekkis MTÜ Haljala spordiklubil võimalus projekt Leaderisse esitada,” rääkis Haljala endine vallavanem Jüri Sikkut.
Oodatud park
Spordipargi ehituse peatöövõtja ASi Lasila Betoon juhataja Mart Leemets rääkis, et pargi planeerimine algas 2006. aastal, mil rajati piirkonda kergliiklusteed.
“Objekti alustada ja lõpetada on ikka raske, eriti lõpetada. Sest on rahaküsimused, järelevalve- ja tellijaküsimused. Kui need kokku panna, saame korraliku meeskonnatöö ja tulemuski on hea,” rääkis Mart Leemets.
Leemetsa sõnul on spordiväljak tehtud uute kehtivate nõuete ja mõõtmete järgi. “Vabaviskejooni on muudetud – enne kaarega, nüüd kandiline, see on uus Euroopa standard. Haljala sai kõige ajakohasema väljaku, korraliku tartaankattega, mis on eriti lapsesõbralik,” kõneles Mart Leemets ja täpsustas, et tegemist on vett mitteläbilaskva kattega.
“Haljala eripära on, et seda väljakut väga oodati - see oli sellest tunda, et nõrgemad ronisid üle ja tugevamad läksid läbi piirete ehitustegevuse ajal,” muheles Mart Leemets.
Ukrainast Fysioline Eesti OÜ kaudu tarnitud kümme välitrenažööri võimaldavad aga igas eas inimestel teha aeroobset trenni, jõu- ja lõõgastavaid harjutusi.
“Tahaks väga julgustada inimesi neid proovima, selleks ei ole vaja eelnevat jõusaalikogemust,” ütles füsioterapeut ja Fysioline Eesti OÜ meditsiiniala koordinaator Anneli Sikkut. Tema sõnul on viimastel aastatel mujal Euroopas analoogseid välitrenažööridega platse üha rohkem rajatud.
“Neid saab kasutada ka kombineeritult, kas pärast kõndimist-jooksmist treenida trenažööril või siis vastupidi, enne jooksmist teha lihased soojaks,” selgitas Anneli Sikkut. “Masinad on lihtsalt kasutatavad, treenitakse oma keha raskusega ja ületreeningu ohtu ei ole.”
Rajatud spordipark on alles üks osa puhke- ja tervisespordipargi kui terviku väljaarendamisest.
“Järgmistel aastatel kavandame sinna mänguväljaku rajamist erinevatele vanuserühmadele ning spordi- ja mänguväljaku ehitamist Essu külakeskuse juurde,” märkis Haljala vallavanem Leo Aadel.
Tänavu on valminud mitmefunktsiooniline spordi- ja mänguväljak ka Aaspere keskuses, maksumusega 450 000 krooni, millest 400 000 tuli Leader programmist ning
45 000 oli valla omaosalus.
Analoogsed Ukrainast tarnitud välitrenažöörid on lisaks Haljalale ja Aasperele ka Sõmeru vallas Vaekülas.
Spordipark
• Maksumus: 1,33 miljonit krooni, sellest PRIA Leader programmist 1,19 miljonit ja valla omaosalus 133 000 krooni.
• Peatöövõtjad: AS Lasila Betoon, OÜ Pomemet, Fysioline Eesti OÜ.