Avalik pöördumine ja kutse suurärimees Oleg Grossile.
Tallinna linnavolinik kutsub Oleg Grossi mõtteduellile
Pöördun Eesti Vabariigi kodanikuna avaliku üleskutsega suurärimees Oleg Grossi poole, et too selgitaks kõigile Eesti elanikele oma seisukohti töötute toetamise ja õiglase palga temaatikal.
11. augusti Eesti Päevalehe artiklis väljendas hr Gross arvamust, et töötu-toetused on täna Eestis liiga suured.
Samas on avalik informatsioon, et pikaajalised töötud saavad riigilt vaid tervisekaitset ning on sunnitud elama toimetulekutoetusest. Pikaajalisi töötuid on meil ligemale 60 000. Kas nende toetamine on suurärimehe arvates perspektiivitu?
Hiljuti võttis üks ametiühingujuhte Peep Peterson julgelt sõna kodanikuõiguste teemal ning tõi näiteid, kuidas prantslased, soomlased ja kreeklased seisavad ühiselt vastu ebaõiglasele palgakorraldusele, mida tööandjad elanikele peale suruvad, tuues Eestis negatiivse näitena suurärimees Oleg Grossi palgapoliitika.
Siinkohal toetan Petersoni. Avalikku vastuseisu ei tekita Oleg Grossi saavutused või tema luksuslik maja, vaid protsess, mille kaudu tema ja paljud sarnased ärimehed edu saavutada üritavad ning seda ka avalikult väljendavad.
Maksu- ja Tolliameti andmetel teenis maikuus deklaratsioonide alusel brutotöötasuks täpselt miinimumpalga ehk 4350 krooni 19 448 inimest ja sellest veelgi vähem tervelt 54 889 inimest.
See on vaid jäämäe tipp. Arvestatud ei ole mustalt makstavaid töötasusid. Erinevad eksperdid on hinnanud meie varimajandust kuni 30% SKP’st. Kui palju on miinimumpalka „mustalt“ maksvaid ettevõtjaid, kes sellise teoga jätavad kodanikud ilma nende õigusest arstiabile ja avalikule toetusele, jääbki saladuseks.
Arvestades, et Euroopa Liidu Statistikaamet on Eesti Vabariigi töötuseks hinnanud hinnanguliselt suurusjärgu 20%, siis jääb vaid mõelda, kui palju on Eestis veel inimesi, kes teenivad miinimumpalga lähedast töötasu, ehk umbes 5000-6000 krooni.
Tahan küsida hr Grossilt, kas ka tema peab selliseid töötasusid õiglaseks ning kas tema arvates võib tööandja tõesti määrata palgaks mistahes summa, mida kriisiajal on inimesed nõus vastu võtma?
Olen siiani imestunud, et hr Grossi 11. augusti seisukohale ei järgnenudki avalikku arutelu, jättes sellega mulje, nagu sarnaseid seisukohti Eesti suurärimehed omakski. Loodan väga, et see siiski nii ei ole.
Minu üleskutse ei ole klassiviha või vaenu õhutamine, vaid ettepanek hr Grossile asuda avalikult esile oma seisukohtadega õiglasest palgast ja riigi toetustest.
Seega kutsun hr Grossi talle sobival ajal kõnealustel teemadel avalikult väitlema.