Laekvere Jahimeeste Ühingu maadel Aruksel, kus asub ka ajakohane lasketiir, valmisid tänavu korralik õppe- ja olmehoone ning ruumid ulukite esmaseks käitlemiseks.
Laekvere kütid käitlevad loomi sisetingimustes
27. november 2010, 09:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aruksel asuv lasketiir on maakonna suurim ning nüüdisaegsete võimalustega, seal on juba aastaid korraldatud kohaliku ja üleeestilise tähtsusega võistlusi.
Järgmisel aastal toimub seal neli üleriigilist võistlust, neist üks - Estonian Open septembris - on isegi rahvusvaheline. Ühtlasi on Aruksel asuv kompleks kohaks, kus kütid kokku saavad, jahisaaki käitlevad ning plaane arutavad.
Laekvere Jahimeeste Ühingu juhatuse esimees Tõnu Krooben meenutas, et maaüksus osteti toonasele Veskimäe jahi- ja laskespordiklubile juba eelmise sajandi lõpus ning siis alustati ka lasketiiru ehitamisega.
2005. aastast, kui jahimeeste ühing ja laskespordiklubi ühendati, tegutsetakse ühise organisatsioonina. Ühingusse kuulub 45 kütti, nende hulgas üks vapper naine. Paljud neist tegelevad ka suuremal või vähemal määral laskespordiga.
Lasketiiru kasutavad treenimiseks aga paljud mehed nii ümbruskonnast kui Rakverest.
“Eks meil siin Aruksel laskmine, millest kõik peale hakkas, ongi põhitegevus. Küttimine on rohkem hooajaline,” ütles Krooben.
Võistluste korraldamiseks - osavõtjate registreerimiseks, puhkamiseks, toitlustamiseks - oli vaja normaalseid tingimusi. Tänavu suve hakul valmiski korralik ja nüüdisaegne lasketiiru olme- ja õppehoone. “Vanast majast jäid alles sarikad, talad ja seinad,” teadis Krooben. Hoone sai uue katuse ja põranda, sisemus on tundmatuseni muutunud.
“Maja on väljast korralikult soojustatud, kui siin praeguse sügisilmaga ahju tuli alla panna, hakkavad juba poole tunni pärast joped seljast lendama,” on Tõnu Krooben uute tingimustega rahul. Õppe- ja olmehoones on ka saun, kus mehed pärast võistlusi või väsitavat jahti end leilitada ja pesta saavad. Olme- ja õppehoonesse tulevad kokku ka kütid nii pärast jahti kui üritusteks-nõupidamiseks.
Õdusat avatud kööginurgaga saali kaunistavad võistkondlike saavutuste eest teenitud karikad ja jahitrofeed. Tõsi, kohalike meeste toodud sarvede hulgas on neidki, mis leitud. Näiteks ühed ilusad hirvesarved pärinevad Hiiumaalt ning on kuulunud ilmselt üsna vanale, kuid täiselujõus loomale.
Olme- ja õppehoone rekonstrueerimine ja ümberehitus läks maksma umbes 1,7 miljonit krooni, millest 838 000 krooni oli PRIA toetus.
Õppehoone vastas asub maja ulukite esmaseks käitlemiseks, mis valmis sügisel. Niisuguste tingimuste üle ei saa rõõmustada just eriti paljud jahiühingud.
“Siia tõmmatakse lastud loom üles, siin nahastatakse,” tutvustas Krooben võimalusi, toonitades, et uus maja on ikkagi valge ja mugav ning talvel piisavalt soe.
Enesestmõistetavalt kuuluvad käitlusruumi sisustuse hulka ka külmkamber ja ventilatsioon. “Kui laseme sea maha, väljas 15 kraadi sooja, tuleks temaga õues või varjualuses kiiresti toimetada, et hapuks ei läheks. Kuid järgmisel hommikul peab ju tööle minema. Käitlusmajas on aga nii, et tuleme siia, riputame looma üles, võtame naha maha, lükkame jahutuskambrisse,” kirjeldas Krooben uue maja häid külgi. Hiljem saab liha fileerida ja vaakumpakenditesse panna.
Kroobeni sõnul tehti ulukite käitlemise hoone kahes etapis. Esmalt valmis maja ise, teises etapis osteti ja paigaldati seadmed, hoonesse sai sisse ventilatsioon ja külmkamber. Osa vajalikku sisustust, näiteks hakklihamasin ja luusaag on siiski veel puudu.
Ulukite esmase käitlemise hoone valmimist rahastab suures osas PRIA Leader programmist, toetust saadi ka vallast ning jahimeeste ühing ise võttis Nordea pangast pool miljonit krooni laenu.