Ühe pagulase lugu: kurnav põgenemine Eestist Rootsi

, Rakvere aukodanik, Sigtuna
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maavalitsuse õuest avanes vaade linnusele. Paremal väike Edith, vasakul tema õde Vivian koera ja kassiga.
Maavalitsuse õuest avanes vaade linnusele. Paremal väike Edith, vasakul tema õde Vivian koera ja kassiga. Foto: Erakogu, shutterstock, montaaž

Sigtunas elav Rakvere aukodanik Edith Kotka-Nyman kirjeldab, kuidas ta koos saatusekaaslastega sõja eest Rootsi põgenes ja kui raskelt ta seda üle elas. Kuid võõrsil on pagulastele sedagi ette heidetud, et nad tulid sinna hõlpsama elu peale.

Oma elu esimesed kaheksa aastat elasin koos isa, ema ja vanema õega idüllilises väikelinnas Rakveres. Kuna isa töötas Viru maavalitsuses, oli meie elukoht maavalitsuse taga asuvas väikeses majas. Mul olid koer ja kass ning palju mängukaaslasi, samuti palju mänguruumi, sest meie maja taga asusis ainult metsatukk ja väike oja ning Lingi talu lambad.

Käisin esimest aastat Pika tänava koolis, kui algasid rahutud ajad. Maavanem vallandati ja minu isa ähvardati mitmel viisil. Vanemad otsustasid, et on aeg Rakverest mujale kolida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles