Linnutee ja filmiaasta horisondil

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Saalitäis kinoklubilasi jälgis huvi ja kaasaelavate naerupahvakutega isepäiselt sihikindla Lennart Meri teotsemisi dokumentaalfilmi alal.

FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Art Kinoklubi avaõhtu Jaak Lõhmuse ja tema filmiga “Tantsud Linnuteele” taaselustas Rakveres varjusurmas olnud kinoklubi-traditsiooni ning kiikas eesti kino suurjuubeliaastasse.

Eesti filmi aasta töögrupi liige, filmiajaloolane Jaak Lõhmus.

FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja


“Mul on hea meel olla kuulsas Rakveres,” ütles filmikriitik ja
-ajaloolane, Balti filmi- ja meediakooli õppejõud Jaak Lõhmus.
Kuulus on Rakvere Lõhmuse sõnul filmiajaloo selle kandi pealt, mis puudutab filmiklubisid.
“Kindlasti mäletavad paljud veel Vaike Kalda nime ja Rakvere filmiklubi festivale, mis toimusid veel 80. aastate teisel poolelgi. Klubilise kinovaatamise traditsioon on Rakveres alati olnud väga tugev ja ma arvan, et see taastub,” rääkis ta.


Suure seikleja lugu


Taastumise alustuseks näitas Jaak Lõhmus oma vastset dokumentaalfilmi Lennart Merist “Tantsud Linnuteele”, mille alapealkirjaks “Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt”.
“See film ei ole päris valmis, vajab veel natuke viimistlemist, andke andeks, kui mõni heli teile kõrva hakkab või mõni üleminek on pisut järsk,” ütles Jaak Lõhmus, filmi stsenarist ja režissöör, linastuse eel.


Lõhmuse sõnul on 62minutilist filmi vaja paar minutit lühendada ning ta kutsus vaatajaid kaasa mõtlema, millised kohad võiks välja jätta.
Lõhmusel pole nimelt kavas järgida Lennart Meri eeskuju, kes arvas oma dokumentaale tehes talle iseloomuliku loova enesestmõistetavusega, et filmi tellijad-rahastajad peaksid rõõmustama, kui saavad 50minutise filmi asemel sama eelarvega tervelt 80 minutit ...


“Olen eluaeg tundnud huvi filmiajaloo vastu ning Lennart Meri isiksus ja looming andis võimaluse vaadelda väga huvitavat isiksust ja eesti filmiajalugu koos. Need 25 aastat, mis Lennart Meri oli seotud eesti filmindusega, on väga huvitav ja vastuoluline lugu,” kõneles Lõhmus.


Filmi vaatamine eeldab režisööri meelest, et ollakse näinud mõnda selles puudutatavast viiest Lennart Meri dokumentaalfilmist “Veelinnurahvas”, “Linnutee tuuled”, “Kaleva hääled”, “Toorumi pojad” ja “Šamaan”. “Muidugi on ka huvitav, kuidas mõjub film siis, kui pole ühtegi neist viiest näinud. Mina ei oska ise nii vaadata,” arvas ta.


“Tegemist on suure seiklejaga,” iseloomustas Jaak Lõhmus Lennart Merit kui filmimeest ning kahetses, et kaks plaanis olnud raamatut oma filmilooja-seiklustest jäid Meril kirjutamata. Jäid tegemata ka mitu plaanis olnud filmi.
“Temast on säilinud tohutu arhiiv, riiulite kaupa materjali. Filmiajaloolased saaksid seda uurida ja kirjutada need raamatud, mis Lennart Meril endal jäid kirjutamata,” kõneles Lõhmus ja rõhutas, et räägib praegu Merist üksnes filmi kontekstis, mitte kui poliitikust ja kirjanikust.


“Mul on tunne, et filmikaamera on veel kohmakam kirjanikusulest,” ütleb ekraanil Lennart Meri. Ütleb sedagi, et kui oskad rongi kinni pidada, saad varem või hiljem ühe väikese riigi presidendiks.
Selles, kas Siberis rongi kinnipidamise lugu on tõesti sündinud või legend, pole filmigrupi liikmed tänini ühel nõul. Aga legendid on Lennart Meri ja tema loomingu lahutamatu osa.


Mis filmi “Tantsud Linnuteele” lühendamisse puutub, siis stsenaristi ja režissööri otsusel läheb ilmselt välja Lennart Meri filmitoimetajatööd käsitlev lõik.


Pakkumistele avatud klubi


Rakvere rahvamaja juhataja Keio Soomelt ütles, et Art Kinoklubi kohvikukino käivitamiseks andsid innustust Art Café seminariruumis toimunud PÖFFi filmiõhtud.


“Oleme võtnud plaani näidata siin tasuta kaks korda kuus filmi. Kuna järgmisel aastal saab eesti film sajaaastaseks, siis üks neist kahest on kindlasti eesti film,” rääkis Soomelt.
Art Café poolne kinoklubi korraldaja Anne Nõgu ütles, et tema kui Vaike Kalda filmi­klubilane ja  kinopisikuga inimene rõõmustab klubitegevuse ärkamise üle. “Miks mitte proovida eesti filmi sajandat aastapäeva niiviisi tähistada. Loodame, et huvi on,” sõnas ta.


Esimene klubiõhtu tõi seminariruumi täissaali.
Filmikava on paigas märtsi lõpuni, edaspidise osas ollakse soovitustele ja ettepanekutele avatud.
“Mida rohkem neid ettepanekuid on, seda toredam,” lisas Soomelt.

KINOKLUBI

Tulekul:
• “Üksik mees” (Tom Ford, USA 2009)
• “Kuidas ma veetsin selle suve” (Sergei Popogrebski, Venemaa 2010)
• “511 paremat fotot Marist”, “Jaanipäev”, “Draakoni aasta”
• “Kiire raha”

Jaak Lõhmus aastast “Eesti film 100”:

Johannes Pääsuke oli meie esimene filmitegija ja tema esimese filmi objekt Utotškini lennuk Tartu kohal, filmitud 27. või 28. aprillil 1912. Kinno jõudis film 30. aprillil. See ongi filmi sünnipäev, kui esimene film jõudis vaatajani.
Seoses sellega toimub aastal 2012 palju kõikvõimalikke üritusi. Peamine on idee, et maakonnad, asulad ja linnad kutsuvad külla filmitegijaid, kes on nende juurest pärit, seal üles kasvanud, koolis käinud. Samuti võiks kutsuda kohtuma neid filmitegijaid, kes on vändanud seal filme. Siitkandist on ju pärit Arvo Kruusement, kes võiks tulla oma filmidega.


Tegelikult inimesed ju armastavad eesti filmi ja tahavad sellest rohkem teada. Paljude kohtade rahva mälus või folklooris on lugusid omaaegsetest filmivõtetest, nagu on rahva keelde läinud väga paljud filmilausungid.


Eesti film on esiplaanil terve järgmise aasta. Alates 1. jaanuarist hakkavad Eesti Televisiooni vahekõllid olema eesti filmi teemalised. Kindlasti toimuvad üritused maakondade muuseumides, raamatukogudes, koolides, rahvamajades aasta ringi. On plaanis ka mõned päevad, mis on kõigile korraga: muinastulede öö laines on plaanis teha üks üle-eestiline filmipäev ning Mikk Ranna eestvõttel on teoksil filmitalgud.

    Tagasi üles