Euroopa keelab ebaausad kauplemisvõtted

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ebaausad kauplemisvõtted on levinud ka toiduainetööstuses. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Liis Treimann

Euroopa Parlament võttsi vastu otsuse ebaausate kauplemistavade kohta, mis puudutab ka Eesti jaemüüjaid - ning ka põllumehi.

Nii otsustati, et kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides tuleb samade põhimõtete alusel rakendada meetmeid nende jaemüüjate ja ettevõtete suhtes, kes ebaõiglaselt suruvad oma lepingupartneritele peale ebaausaid tingimusi.

Ebaausad kauplemistavad tekivad MTÜ Mondo andmetel olukorras, kus tarneahela lepingupartnerite vahelistes kaubandussuhetes puudub majanduslik tasakaal ja osaliste läbirääkimispositsioonid on ebavõrdsed. Tootjatel on ebaausate kauplemisvõtete vastu keeruline astuda, sest see võib neile tähendada ilma jäämist oma peamistest ostjatest ja seega ka elatisest.

Muuhulgas tahetakse otsusega lõpetada järgnevad kauplemisvõtted: jaemüüjate ühepoolne hindade langetamine, kaubanduslepingute muutmine tagasiulatuvalt, kulude ja riskide tootja kanda jätmine, lepingusuhte ebaõiglane lõpetamine, tellimuste muutmine lühikese etteteatamisega ning tootjate ähvardamine. Kuigi 20 liikmesriigis juba on vajalik mehhanism ebaausate kauplemisvõtete vastu võitlemiseks, tähendab Europarlamendi otsus nende mehhanismide harmoniseerimist üle Euroopa, millega soovitakse ühisturul tagada ühesugune lähenemine.

2015. aasta septembris valmis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Piimaliidu tellimusel analüüs „Ebaausad kauplemistavad Eesti toiduainetööstuses – ostja turujõud, enimlevinud ebaausad kauplemistavad ja teiste EL liikmesriikide õigusaktide võrdlus“, milles selgus, et tervelt 79% üle 5 miljoni eurose käibega ettevõtetest on Eestis kokku puutunud ebaausate kauplemisvõtetega ja alla 5 miljoni eurose käibega on selliseid kogemusi olnud 50% vastanud ettevõtetest. Samas kohtusse ühtegi sellist juhtumit analüüsi andmetel jõudnud ei ole.

    Tagasi üles