Kas leidub lugejaid, kes mäletavad Erni Krusteni lastejutukogu “Hilised võililled”, mis ilmus 1958. Nõnda kurvalt pole nendest sõgedatest lillesindritest minu arvates keegi kirjutanud.
Tellijale
Tere, võilillerahvas! 5
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuletan meelde: maalaps Epp, kes käis koolis veel jala, leiab novembripäeval koolist koju tulles teepervelt kollendavad võililled. Ta murdis need, et viia emale, kuid suur oli tema meeleheide, kui lillekesed olid õhtuks silmad sulgenud, sest polnud päikest. Kuna järgmised päevad olid pilvised, võililled oma silmi ei avanudki. Tüdruk oli morn ja vaikiv, ema lohutamine eriti ei aidanud.