Laula mu laulu

Helehäälne Maribel Mia ei jäänud nukrutsema. Ega minagi. Foto: Erakogu

Tõttan hallil sajusel laupäeval Tallinna Kaubamajja. Mind ootab täiesti uus kogemus. Umbes kakskümmend aastat tagasi lõin laulu, mis tuleb esmaettekandele.

Erahuvialakooli Meero Muusik ja Tallinna Kaubamaja ühiste heade kavatsuste tulemusel korraldatakse uute lastelaulude võistlust, mille ma – ausõna! – täiesti juhuslikult avastasin. Siis, kui laulude saatmise tähtaeg oli juba päev tagasi möödunud. Aga ma tegin proovi: saatsin korraldajale kirja, lisasin lauluteksti, -noodi ja fonogrammi ning avaldasin lootust, et need võetakse veel vastu. Ja kui ei võeta, no mis siis ikka. Aga võeti. Sest oli nädalavahetus, laulud oli tulnud saata reedeks, aga need loeti ilmselt kokku alles esmaspäeval.

See laul oli seni elanud vaid minu peas. Väga ammu sõitsin väikese tütrega haiget vanaema vaatama ja selle lühikese teekonna jooksul lauluke sündiski. Lihtne lüüriline lapse tänulooke oma vanaemale.