Rutja sillaremondist teavitav märgistus pahandab kohalikke

Rutja silla ehitus kevadel.

FOTO: Arvet Mägi

Karepa ja Rutja ettevõtjad ei ole rahul Rutja silla remondist teavitamiseks muu hulgas maanteedele paigutatud sissesõitu keelavate märkidega, mis turismitalud võimalikest klientidest ilma jätavad.

Rutja silla remondist teavitamiseks on teede äärde paigaldatud märgid, mis viitavad teetöö­dele, kuid samas on lisatud sissesõitu keelavad märgid, mille all selgitav tahvel kilometraažiga.

Enim pahameelt tekitavad ko­halikele sissesõitu keelavad mär­gid Tigapõllu ristis ehk Selja, Karepa Toolse ristmikul (Kun­da poolt lähenedes) ja Rohnamäe ristis.

Kohalikud leiavad, et sissesõitu keelava märgi alla lisatud ki­lomeetrite ulatuses on teelõik täiesti läbitav, mistõttu soovivad inimesed Rohnamäe risti kee­lumärgi asemele umbteest tea­vitavat märki. Tigapõllu ristis ei peeta ka umbtee märki va­jalikuks, sest Rohnamäe ristist avaneb ümbersõidu võimalus.

Toolsel asuva jaanalinnufar­mi perenaise Tiiu Kivilo sõnul käi­di maanteeameti esindajatega enne silla remonti rääkimas ja paluti hästi selget viidas­ta­mist. “Nüüd tuli välja, et lemmikmärgiks on ikkagi igal pool see “telliskivi”,” oli Kivilo nördi­nud, sest sissesõitu keelava mär­gi pärast jätab nii mõnigi klient piir­konna turismitalud külastamata.

“Liikluskorraldus tuleb inimestele arusaadavaks teha, sest minu sissetulek ja töö sõltu­vadki sellest, et turistid mind üles leiavad. See on leib minu laual,” ütles Kivilo.

Teine kitsaskoht on kohalike jaoks ümbersõitu näitavad infotahvlid, millel küll kajastatud teave suletud silla kohta ning pärast silda näidatakse suun­da Vainupea külla, kuid infotahvlil on jäetud märkimata Toolse ja Karepa, mis jäävad enne silda, ning Rutja ja Eisma, mis tulevad pärast silda.

Tiiu Kivilo sõnul ei teata, kas küla, kuhu minna soovitakse, asub enne silda või üle silla. Näiteks möödunud reedel pi­di naine endale kiirabi kutsuma, kiirabi kohale jõudes selgus, et Kunda kiirabibrigaad oli kee­lumärgi taha seisma jäänud ja natuke aega mõelnud, kas abivajaja elukoht on enne või pärast silda.

Kohalikud soovivadki, et mainitud külade asukoht oleks infotahvlil kajastatud, sest üle sil­la jäävas Rutja külas tegutseb näiteks Arma ratsatalu, kes maan­teeametilt koguni palus ta­lusse ringiga suunavaid viitasid.

“Selle peale öeldi, et klient peab endale ise selle selgeks tegema või meie oma kliendile. Aga see klient, kes juhuslikult tuleb, temaga ei saa me kuidagi kontakteeruda. Tema on meie jaoks kadunud klient,” kõneles Arma ratsatalu peremees Arvi Annimäe.

Tema sõnul on nad oma pü­sikliente olukorrast teavitanud, trenni tulevatele lastele minnak­se koguni sillale vastu ja sõidutatakse sealt edasi ratsatallu.

“Me oleme sillaremondi nõus ära kannatama, aga kui meist lihtsalt üle astutakse, teeb see kurvaks,” oli Annimäe nõutu.

Ida regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Rainer Kuldmaa selgitusel lähtub maanteeamet ajutise liikluskorralduse kooskõlastamisel dokumendist “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”, mis oli ka skeemi koostajal aluseks. Sissesõitu keelavad märgid on paigaldatud koos lisatahvlitega, mis kajastavad kaugust keeluala alguseni.

Rakvere politseijaoskonna juht Lembit Kalda selgitas, et sissesõitu keelav märk ehk rahvakeeli “telliskivi” on keelumärk. Tupikut tähistav liiklusmärk ei ole keelav, vaid informatiivne. Sohver võib ise valida, kas sõidab tupikusse või mitte.

Kui lisatahvlil on vahemaad näitav number kahe noole vahel, siis määratleb see tahvlist üleval oleva liikluskorraldusvahendi mõjupiirkonda. Kui nooli ei ole, siis näitab lisatahvlil olev number vahemaad liikluskorraldusvahendi kehtima hakkamiseni.

Kalda hinnangul on maanteeamet kõnealuste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel järginud standardeid.

Samas arutles Lääne-Virumaa politseijuht, et “telliskivi” on üks rangemaid liiklusmärke ja paneb tõepoolest sohvrit mõtlema, mida selle all olev tahvel tähendab. Ja kui liikluseeskirja pole käepärast, siis kahtluse korral on siiski parem “telliskivist” mitte mööduda.

Kalda hinnangul ei ole väär, kui “telliskivi” asemel oleks olnud tupikut tähistav liiklusmärk. Siis saaks sohver valida, kas sõidab edasi või mitte. Need, kes tupikut tähistava märgi all lisatahvli tähendust teavad, saavad hinnata, kas nende sihtpunkt jääb tahvlil määratletud vahemaale või mitte.

Samas mainis Kuldmaa, et enne skeemide koostamist nad kahjuks kohalikelt elanikelt õigel ajal ettepanekuid ei saanud, kuigi projekteerimise käigus ja eelneval nõupidamisel 13. detsembril 2010 paluti ettepanekud esitada nädala jooksul.

Siiski lubas Rainer Kuldmaa, et silla ehitaja teeb järgmise nädala jooksul üleeilsel nõupidamisel ette pandud muudatused - Eisma ja Selja ristmikul vahetatakse märk “Sissesõidu keeld” ümber märgi “Umbtee” vastu ja ümbersõidu skeemidele lisatakse soovitud kohanimed.

“Projekteerija lähtus ümbersõidu skeemi koostamisel ja maanteeamet selle kooskõlastamisel sellest, et see ei ole piirkonna kaart, vaid teabetahvel, millel näidatakse ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu teekonda ja sihtpunkte sellel. Eeldame, et turistil on kaasas kaart või atlas, millelt sihtkohta jõudmist vaadates saab orienteeruda,” lisas Kuldmaa.

Remont

• Rutja sild on autotranspordile täielikult suletud 11. aprillist kuni 22. juunini. Tagatud on ülepääs jalakäijatele ja jalgratturitele.
• Silla remont lõppeb 31. augustil.

Tagasi üles