Jalgratturid tunnevad end teedel ebakindlalt

Jalgratturid tunnevad end teedel ebakindlalt.

FOTO: Marianne Loorents

Jalgrattureid võib teedel ja tänavatel kohata kuni lume tulekuni, mõni sõtkub ka hangedes. Kes neid segab ja kas nemad ka kedagi segavad?

Tellijale

Jalgrattaga tervisesporti harrastav Renita Rasmann rääkis, et kergliiklusteid on Rakvere ümbruses küll üsna palju, aga mitte piisavalt, et saaks iga päev sõita ainult jalgrattateel. “Seetõttu pean tihti jalgrattatrenni tehes sõitma maanteel,” nentis ta.

“Kuigi sõidan alati täitsa teepervel, vuhisevad autod minust tihti nii lähedalt mööda, et hirm tuleb nahka,” lisas Rasmann. Noore naise sõnul püüab ta mõista olukorda, et kui teine auto tuleb vastu, pole möödasõitval autol kuhugi “tõmbuda”. “Kuid isegi siis võiks juht olla piisavalt inimlik, et hoogu vähendada,” lausus Rasmann ja selgitas, mis juhtub siis, kui auto sõidab jalgratturist liiga lähedalt mööda. “Kõigepealt tõmbab auto jalgratturi endaga kaasa, põhimõtteliselt siis tuulekotti,” ütles ta. “Kuna auto kiirus on palju suurem, vuhiseb see mööda umbes sekundiga, ja siis paiskub rattur tuulekotist välja, tal tekib tunne, nagu oleks väga tugev vastutuul. See kõik on väga hirmutav ja ohtlik, sest rattur võib ehmatusest võpatada, teha lenksuga järske liigutusi ja seejärel kukkuda.”

Tagasi üles