Kiri: Kadrinal on tarvis rahu ja arukust

Andres Taimla. Foto: Peeter Langovits

Kirjutasin valimiskampaaniaaegses artiklis, et Jumal on olnud Kadrinale armulik. Kaunis, eriilmeline loodus. On tugev, kokkuhoidev, suure ajaloolise pärandi ja juurtega kogukond. Kultuuripärandi vastu austus ja lugupidamine. Väljakujunenud kultuuri- ja sporditraditsioonid, pühendunud eestvedajad. Tublid lasteaiad, kasvava õpilaste arvuga edukas keskkool. On suure missioonitundega ettevõtjad. On juhid ja entusiastid, kes korraldavad paljude eri valdkondade tegevust.

Kõik see on meil jätkuvalt olemas, kõik toimib. Mida aga ei ole, on valla hea juhtimine. Ja kui seda pole, siis lahutab ja polariseerib see kogukonda jätkuvalt. Kirjutasin oma esimeses artiklis, et Kadrina juhtimine on vaja mugavustsoonist välja raputada. Oli hämmastav jälgida, et kõik vallale määrava tähtsusega otsused olid aina edasi tulevikku lükatud.

Ma ei hoomanud siis kogukonna lõhenemise põhjuseid ja vanade vastuolude tagamaid, mis olid paigaltammumise põhjustanud. Vastupidi inimeste ootustele uus koalitsioon mitte ei vähendanud vastuolusid, vaid võimendas neid veelgi. Tavaliselt kantakse see juhtimisvigade arvele, aga tundub, et teatud põhjuste juured on hoopis sügavamal.