Alates läinud sügisest tegutseb ujumistreeneritest Tõnningu pere juhendamisel Rakveres laste ujumise treeningugrupp Team 2000, sinna kuulub ligi 30 last, kes sündinud 2000. aastal, aga on ka nooremaid ja pisut vanemaid.
Ujumistiimi lapsed treenivad endale kõrgeid sihte seades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Team 2000 ujumise treeningtunnid on Rakvere Aqva veekeskuses viis korda nädalas, ujutakse pärastlõunasel ajal, treeningu kestuseks üks tund.
“Paneme esimesel aastal rõhku rohkem ujumise õppimisele, tunnis läbitakse 2-2,5 km,” selgitas kogenud ujumistreener Gunnar Tõnning. “Aasta treeningumahuks teeb see 400 km, järgmine aasta on n-ö tööharjumuste kinnistamise aasta ja siis on plaanis ujuda juba 600 kilomeetrit. Seejärel algab tõsine treening töötulemuste saavutamise nimel: tahame tüdrukutega 2013. aastal Eesti noorte MV teateujumises medalile jõuda ja poistel on sama eesmärk 2015. aastal.”
Tõnningu ütlusel on see tal treenerikarjääri jooksul juba neljas kord luua niisugune treeningugrupp andekatest, ujumisalale sobivatest lastest, et siis vähemalt kümneaastase süstemaatilise ning eesmärgistatud tegutsemisega kaugele jõuda.
“Eelmise rühmaga, kes olid sündinud 1990. aasta paiku, võitsime 2003. aastal Eesti noorte meistrivõistlustel tüdrukute teateujumises mitu kulda ja sellest tiimist kasvasid välja Põhjamaade noortemeister Martin Merimaa, paljukordne Eesti noorte ja juunioride meister Kätlin Tõnning ning ka praegused tegijad Ralf Tribuntsov ja Eduard Mihhejev,” rääkis aastaid Tartus ja Tallinnas treenerina töötanud Gunnar Tõnning.
Traditsiooniliselt teeb nüüdseks üle kahekümne aasta Lääne-Virumaal töötanud Tõnningute tiim, kuhu tänaseks kuuluvad treeneritena veel Monika Tõnning ja Chris Tõnning, tihedat koostööd lastevanematega. “Ujumine on siinkandis küllalt uudne asi, informeerime vanemaid hooaja algul koosolekul, et viia neid ettevalmistusplaanidega kurssi, selgitame, kust algab ujumisoskus,” lisas Gunnar Tõnning.
Tema hinnangul võib alles siis, kui laps suudab 50 m pikkuse distantsi läbida vähem kui 40 sekundiga, rääkida ujumisoskusest. Selle tulemuseni jõuavad need, kes on omandanud vees edasiliikumiseks enam-vähem õiged liigutused.
Treenerid saadavad lastevanematele alati võistlusprotokolle, võistlemas käiakse üsna tihti: sealhulgas väikestele mõeldud üleriigilistel Veteselli sarja etappidel ja Järvamaal korraldatavatel lahtistel ujumisvõistlustel.
Tänavustel Veteselli finaalvõistlustel jõudsid medaliteni Karl Kuusik, Anti Hallik ja Matteus Miilpalu ning finaalis võistlesid ka Triinu Orgmets, Sven Reiu, Kaarel Trepp, Siim Hindrik Tiimus ja Mattias Kivisto. Analoogse Tartu lastevõistluse Speedo Räimeralli finaalis olid võidukad Karl Kuusik ja Matteus Miilpalu.
Mõned noored võistlevad ka Eesti ujumisliidu nooresarjas, kus eriti edukalt on hakkama saanud Mari Miilpalu, Anette Hallik, Karl Johan Leichter, Kevin Vabaorg ja Laura Kallas, kes sel hooajal jõudsid selles sarjas ka finaalvõistlustele, mis peetakse nädala pärast - 3. juunil - Keilas.
Märtsikuu algul võistlesid Mari Miilpalu ja Jete Eevald Berliini rahvusvahelisel ujumisvõistlusel, kus osales ujujaid 23 riigist. Eelujumistelt veel edasi ei pääsetud, kuid saadud kogemused tulevad tulevikus kindlasti kasuks.
Järgmine treeningaasta peaks Tõnningute sõnutsi olema ujumistiimile otsustava tähtsusega ning seda eriti tüdrukutele: kes järjest suurenevaid koormusi hästi taluvad ja tiimi alles jäävad, peaksid tulevikus võitma medaleid nii vabariiklikel kui ka rahvusvahelistel võistlustel.