Las raha röögib

Piret Tarto.

FOTO: Erakogu

Mulle kui endisele rakverlasele ja nüüdseks ammusele tartlasele on mõnevõrra huvitav olukordade kokkulangevus, et samal ajal kui Emajõe Ateena peab õiglast võitlust looduskeskkonda hukatuslikult reostava tselluloositehase ja Eesti metsade arutu lageraie vastu, võitlevad Virumaa pealinna elanikud sealse arhitektuuri- ja kultuuripärandi säilimise eest.

Tellijale

Mastaabid võivad tunduda teised, aga põhimõttelist erinevust tegelikult ei ole, sest arhitektuuri- ja kultuuripärand on sama oluline ning taastumatu ressurss kui puhas looduskeskkond ning mõlema hävitamine on sisuliselt kuritegu. Üks oluline erinevus siiski on Tartu ja Rakvere olukorra vahel – kui Taaralinnas on linnapea ja -valitsus ning volikogu enamus rahva poolel, siis Tarvalinna linnavalitsus ja enamik volikogu liikmeid on asunud väga paljudele vastuvõetamatut ja kahjulikku Koidula 11b detailplaneeringut jõuga läbi suruma.

Ütlen kohe ära, et näen tulevase Rakvere riigigümnaasiumi ainuvõimaliku asukohana ajaloolist Alar Kotli projekteeritud ja 1938. aastal valminud Rakvere gümnaasiumi hoonet koos vajalike juurdeehitistega, aga ma ei peatuks praegu sellel pikemalt, sest juba 28. märtsi Rakvere linnavolikogu istungil, kus volikogu enamus hääletas Koidula 11b kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu vastuvõtmise poolt, algas häma, et kõnealune detailplaneering ei olevatki otseselt seotud tulevase riigigümnaasiumi asukohaga. Seda rõhutasid linnaametnikud ka 30. mail Rakvere linnavalitsuse saalis toimunud Koidula 11b detailplaneeringu avalikul arutelul.

Tagasi üles