Järva vallas asuva Ambla ja Käravete piirkonna inimesed on kogunud Tapa vallaga liitumise toetuseks allkirju, neid on koos suur hulk ja toimunud on kohtumised valdade esindajate vahel. Inimesed tahavad liikuda sellesse omavalitsusse, kus on nende elu – töökohad ja teenused.
Üheks tähtsaks argumendiks on, et omavalitsus peaks olema loogiline üksus, võimalusel tajutava keskusega. Järva valla puhul see nii ei ole, territoorium on suur, eri kogukondadel ei ole kuigivõrd sidet ja pole ka selget keskust, on küll hulk teistest märksa suuremaid asumeid.
Aga see pole ainus põhjus, põhjused on ka ajaloolised. Tapa ja Ambla kant kuulusid ühte kihelkonda, hiljem Tapa rajooni, mis eksisteeris kuni 1962. aastani. Kuna ka inimeste läbikäimine on tihe nii Tapa linna kui ka kiviviske kaugusel asuva Lehtse kandiga, tunnetavad inimesed selle piirkonnaga emotsionaalset sidet, mida ka rahvakoosolekutel välja toodi.
Tegelikult ei ole Ambla ja Käravete elanike soovis midagi uut. Üle 400 piirkonnaelaniku andis allkirja Tapa vallaga liitumise toetuseks juba enne viimatisi valimisi. Toona aga elanike ettepanekut, kuigi nad kasutasid ära kõik seaduslikud võimalused, kuigivõrd sisuliselt ei arutatud ning Ambla vallavolikogu otsustas, et kogu vald liitub Järva vallaga. Teema on olnud päevakorras ka mitmel korral varem ning enne 2013. aasta valimisi pidasid Tapa vald ja toonane Ambla vald ka ühinemisläbirääkimisi. Leibade ühte kappi heitmine jäi tookord rohkemgi mõnede arvestamata jäänud juriidiliste nüansside kui tahte taha.
"Kuna ka inimeste läbikäimine on tihe, nii Tapa linna kui ka kiviviske kaugusel asuva Lehtse kandiga, tunnetavad inimesed selle piirkonnaga emotsionaalset sidet, mida ka rahvakoosolekutel välja toodi."
Loomulikult võitlevad omavalitsused ka elanike arvu pärast, kuid Järva valla puhul peab arvestama sedagi, et see omavalitsus sündis suuresti Järvamaa terviklikkuse säilitamise nimel ning ka seetõttu, et kogu Järva maakonda hõlmava omavalitsuse moodustamisest ei saanud asja, eelkõige Paide linna initsiatiivituse tõttu.
Rahvaalgatused on vajalikud, kuid sageli jääb lõpliku otsuse tegemisel neist väheks. Loodetavasti sel korral nii ei lähe. Omavalitsused võiksid jätta siinkohal oma huvid tagaplaanile ja teha otsuse, mis arvestaks suurema osa inimeste soove.