Kas Eesti elanike oskused vastavad ühiskonna vajadustele? Millised on meie oskused võrdluses teiste riikidega? Kuidas oskuste taset tõsta? Kellele ja milliseid koolitusi pakkuda?
Kui targad me tegelikult oleme?
16. august 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetkel tuleb neile küsimustele vastata: “EI TEA. EI OSKA.” Me teame PISA uuringu põhjal, et meie õpilaste tulemused on keskmiselt paremad kui paljudes teistes riikides, kuid täiskasvanute oskusi pole kunagi varem uuritud. Eesti inimeste haridustase on küll üsna kõrge, aga me ei oska öelda, kui hästi tulevad Eesti täiskasvanud toime igapäevaelus ette tulevate ülesannetega ning kas meie oskused on piisavad, et majanduses saaks luua keerukamaid töökohti.
Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC, mille eestikeelseks nimetuseks on TEAN ja OSKAN, on osa Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsiooni (OECD) oskuste strateegiast. Koos õpilaste ja üliõpilaste oskusi kaardistavate uuringutega (PISA ja AHELO) peaks see andma pildi sellest, milline on oskuste tase eri riikides, mis on parimad strateegiad oskuste tõstmiseks, kas tööandjad väärtustavad enam koolist saadud diplomit või tegelikke oskusi, kui head haridust antakse eri riikides ning paljust muust.
Miks uurida oskusi?
Väga paljude, et mitte öelda enamike ühiskonna ees seisvate probleemide lahendust nähakse paremas hariduses. See on ka suuresti tõsi. Haridustasemega saab seostada nii töö keerukust, tasu, töötuks jäämise tõenäosust, aga ka tervist ja ühiskonnas osalemise aktiivsust. Samas ei ole haridustase paljudel juhtudel siiski piisav selgitamaks erinevusi inimeste ja ühiskondade edukuses. Haridus seletab ilmselgelt enam noorte inimeste käitumist, kelle puhul on kõrgeima hariduse omandamisest vähem aega möödas. Vanematel inimestel muutuvad olulisemaks töö- ja elu käigus omandatud oskused. Näiteks oli eelmisel aastal lõhe madalaima ja kõrgema haridustasemega inimeste töötuse määras Eestis 15-24 aastate hulgas viiekordne, üle 40 aastaste hulgas aga vaid kahekordne.
Ka näitavad varasemad täiskasvanute oskuste uuringud, et sama haridustasemega inimeste oskuste tase eri riikides võib suuresti erineda, viidates erinevustele hariduse kvaliteedis.
Üks Eesti haridusprobleeme on see, et kolmandikul elanikkonnast pole kutse- või erialast haridust. Miks? Kas ei või üks vastuseid peituda selles, et hoolimata näiteks omandatud põhiharidusest või üldkeskharidusest pole neil inimestel piisavaid põhioskusi, et õpinguid jätkata.
Neile ja paljudele teistele sarnastele küsimustele saab paremini vastata, teades lisaks haridustasemele ka inimeste reaalseid oskusi.
Kõige, kõige, kõige …
TEAN ja OSKAN on kõige laialdasem täiskasvanute oskuste uuring, mis kunagi läbi viidud. Uuringus osaleb 25 riiki, sh Austraalia, Jaapan, Kanada, Korea, USA, Venemaa ja enamik Euroopa Liidu riike. Eestis saab kutse osalemiseks 13 000 16-65aastast inimest ehk ligi iga sajas Eesti elanik.
Lisaks uuringu mahukusele teeb TEAN ja OSKAN uuringu maailmas unikaalseks ka see, et varem pole täiskasvanute oskusi arvuti abil uuritud. Uuringus osalemise teeb vastajate jaoks põnevaks see, et interneti kaudu tuleb otsida lahendust igapäevaelus ette tulevatele ülesannetele. Nendeks ülesanneteks on näiteks raamatu otsing elektroonilisest kataloogist, vajaliku info leidmine spordivõistluse kohta, koosolekuaja broneerimine, hindade võrdlemine jne. Kui vastaja pole varem arvutit kasutanud või tunneb ennast seejuures ebakindlalt, siis saab ülesandeid lahendada paberil. Küsimustele saab vastata nii eesti kui vene keeles.
Miks just mina?
Kuna kõigi Eesti täiskasvanute küsitlemine oleks liiga kallis ja ajamahukas, siis on kasutusel statistilised meetodid, millega valitakse välja esinduslik juhuvalim. Sellises valimis esindab iga vastaja ligi sadat endasarnast inimest. Uuringus võivad osaleda ainult valimisse sattunud inimesed ning seetõttu keegi teine teda asendada ei saa. Valimisse kuuluvatele inimestele saadetakse koju kiri palvega uuringus osaleda. Küsimustiku täitjad saavad tänutäheks ka väikese kingituse – võimaluse tellida omal valikul ajakiri 2-18 kuuks. Seega, kui te olete sattunud valimisse, palun andke oma panus, et saaksime teada, kui hästi me TEAME ja OSKAME.
TEAN ja OSKAN uuringu andmekogumine algas 1. augustil ning kestab 2012. aasta märtsi lõpuni. Selle aja jooksul koputavad statistikaameti 105 küsitlejat vähemalt 13 000le uksele Eestis ning paluvad valimisse sattunud inimestelt veidi nende väärtuslikku aega. Lääne-Virumaal saavad kutse osalemiseks 622 inimest, sh 155 Rakvere linnas. Eestis viib uuringut läbi haridus- ja teadusministeerium koostöös statistikaametiga. Rohkem infot uuringu kohta: www.hm.ee/piaac.
TEAN ja OSKAN uuringus osalejad Lääne-Virumaal
Linn või vald Inimeste arv, kes saavad kutse TEAN ja OSKAN uuringus osalemiseks
Kunda 31
Rakvere linn 155
Haljala 28
Kadrina 52
Laekvere 20
Rakke 16
Rakvere vald 19
Rägavere 12
Sõmeru 36
Tamsalu 41
Tapa 80
Vihula 20
Vinni 50
Viru-Nigula 14
Väike-Maarja 48
Kokku 622