Eesti inimarengu aruanne näitab, et Eesti on Lätist ja Leedust mööda läinud, olles tabelis 34. positsioonil, samas kui Läti on 45. ja Leedu 44. kohal.
Juhtkiri: Baltimaade seas enim arenenud
6. september 2011, 06:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aruanne jagab maailma riigid majanduse kvaliteedilt nelja rühma, paigutades Eesti eestpoolt teise, Läti ja Leedu aga tagantpoolt teise rühma. Ehk siis Eesti paigutub tuumikulähedaste ning Läti ja Leedu perifeerialähedaste riikide hulka.
Mitu näitajat on Eesti puhul tõesti paranenud. Näiteks oodatava eluea kasv on Eestis kerkinud Balti riikidest enim ja isegi rohkem Euroopa Liidu keskmisest.
Viimastel andmetel elavad Eestis sündivad mehed eeldatavalt 70aastaseks, mis võrreldes 20 aasta taguse näitajaga on suisa viie aasta võrra tõusnud. Innovatsioonikaarti vaadates on ka sellel Eestil suur edumaa.
Hoolimata mõningatest headest näitajatest ning edumaast Läti ja Leedu ees, ei ole siiski põhjust rahulolevaks olesklemiseks.
Probleemideks on rahvastiku vananemisest ja väljarändest tingitud tööjõupuudus. Eesti noored on küll esirinnas internetikasutuselt, kuid see on omakorda tinginud vähese lugemuse, mis teadlaste hinnangul võib muuta meie kultuuritüüpi ja killustada identiteeti.
Ligemale 40 protsenti lastest ei loe oma lõbuks midagi. Ja tööealiste suur suremus on mõtlemapanev, sest 15-60aastatest meestest sureb iga neljas ja naistest iga kaheteistkümnes.
Kuigi Eesti koht aruandes on üsna kõrge, ei tunne eestlased ennast seejuures õnnelikena.
Õnnelikuna ei tunne end enamik ilmselt seetõttu, et on ennast pahatihti laenude tasumiseks viimse vindini tööga ära kurnanud või lihtsalt ilma tööta ning elu tundub must.
Teiseks on aruande ühe koostaja Peeter Vihalemma hinnangul võib-olla tegemist eestlaste keelelise omapäraga ja “õnn” on meie jaoks liiga “tugev” sõna. Eestlased lihtsalt väljenduvad iseenda kohta harva ülivõrdes.