Põhjakeskus on kui majanduse indikaator

Jaanika ja Janar Liivak kiidavad Põhjakeskust, kust kõik vajaliku ühe poeskäimisega kätte saab. Korra nädalas käivad nad seal kindlasti. Foto: Arvet Mägi

Peagi kolmeaastaseks saav Põhjakeskus on täitnud sellele seatud esialgsed eesmärgid, kolme aasta jooksul on vahetunud vaid umbes veerand kaupmeestest ja vabade pindade täitmisega probleeme ei ole.

Põhjakeskus avati küll 19. septembril 2008, kuid sünnipäeva tähistatakse kogu järgmise nädala jooksul ja suur pidu peetakse maha järgmisel laupäeval.
Põhjakeskuse omanikfirma Balti Teenused OÜ juhatuse liige Andres Rjabov meenutas, et Põhjakeskuse rajamist alustas Toomas Rüütmannile kuulunud ettevõtte TR Majad OÜ tütarettevõte Margea Invest OÜ. “Kahjuks jäid nad oma kohustuste täitmisega juba ehituse algusfaasis jänni ning täna enam keskuse omanikeringi ei kuulu,” lausus Rjabov.
Keskuse rajamiseks esialgu kaasatud investor Kobe Asset 5 OÜ oli seetõttu sunnitud keskuse algusest lõpuni ehitamise oma õlgadele võtma, sh hankima pangafinantseeringu ning keskust esimestel aastatel ka majandama. Praegu on keskuse omanik Balti Teenused OÜ.

“Põhjakeskuse puhul oli eesmärk saada 50 km raadiuses elavate inimeste jaoks eelistatuimaks kaubanduskeskuseks ja selle eesmärgi oleme kindlalt täitnud,” sõnas Rjabov. “Praegu töötame selle nimel, et siduda endaga külastajaid veelgi kaugemalt, nt Kohtla-Järvelt, Jõhvist, Loksalt ja Kuusalu vallast, aga ka Paidest ja Virumaaga piirnevatelt Järvamaa aladelt, piirkondadest, kus ei ole meiega võrreldavat kaubavalikut,” lisas ta.
Tõrmas elav noor pereema Jaanika Liivak rääkis, et Põhjakeskusest saab kätte kõik vajaliku. “Saan lapsele riided; mänguasjapoed, spordipoed – kõik on ühes kohas,” sõnas ta. “Nädalas korra käime ikka, kui on suurem ost ja rohkem kraami otsas,” ütles tema abikaasa Janar Liivak.
Et keskus avati külastajatele neli päeva pärast masu algust tähistanud Lehmann Brothers’i nimelise panga pankrotti, siis olid esimesed tegutsemisaastad küllaltki pingelised. Andres Rjabovi sõnul oli see aeg, kui üle Eesti veeresid koondamislained, ka töökoha säilitanud inimesed vähendasid oma kulutused miinimumini. “Meie aga pidime alles harjutama inimesi uues keskuses käima ning see oli väga keeruline ülesanne, millega siiski edukalt hakkama saime,” tähendas ta.
Praegu on Põhjakeskuses 74 kauplust ja teenindusasutust, paigaldatud on kõigi suuremate pankade sularahaautomaadid ning septembri teises pooles alustab Põhjakeskuses tööd SmartPosti pakiautomaat.
Rohkem kui kolmveerand kolme aasta eest Põhjakeskuses alustanud kaupustest on alles ka praegu ja vaba pinda on Rjabovi sõnul umbes 1,5% kogu üüripinnast. “Samas käivad läbirääkimised mitme asjast huvitatud ettevõttega, kes tahaksid meile kauplema tulla,” lisas ta.
“Kuna vaba üüripinna osakaal on marginaalne, siis ei torma me kohe ükskõik kellega lepingut sõlmima, vaid vaatame, et lisanduv üürnik annaks keskusele midagi juurde, esindaks mõnd uut toodet või teenust,” kõneles Andres Rjabov.
Põhjakeskuse külastatavus on aasta-aastalt kasvanud, kuid sellest oluliselt enam on suurenenud kaupluste käive. Tänavu esimesel poolaastal kasvas keskuse kaupluste summaarne käive Rjabovi sõnul aastatagusega võrreldes umbes 16%, ulatudes 12,5 miljoni euroni. “Kusjuures toodud käibenumbris ei sisaldu K-rauta ehituskaupluse, IF-kindlustuse ja Swedbanki käibed,” täpsustas ta.

Kaupade hinnad on küll aasta jooksul tõusnud, kuid statistikaameti andmetel oli üldine kaupade hinnatõus esimese kvartali lõpuks aastatagusega võrreldes olnud umbes viis protsenti.
“Arvestades Eesti jaemüügi üldisi trende, on meie kaupluste käibed kasvanud kordades kiiremini,” rõõmustas Rjabov.
Põhjakeskus on tema hinnangul olnud kasumlik ettevõte ja täitnud ka raskel ajal korrektselt oma kohustusi finantsasutuste ees.
Et käibenumbrid tõesti päris usinalt kasvavad, kinnitas ka Lindexi kaupluse juhataja Heli Orujõe. “Majanduslangusest oleme üle saanud, kliente käib rohkem ja käive kasvab, kindlasti tuleb kiita Põhjakeskuse väga aktiivset turundustegevust, mis inimesed siia toob,” rääkis Orujõe.
Lindexi kaupluse juhataja hinnangul on Põhjakeskus parim paik kauplemiseks kogu Lääne-Virumaal.
Põhjakeskust laiendada praegu plaanis pole, kuid Rjabovi sõnul ei saa seda tulevikus välistada. “Praegu on käsil arutelu parkla laiendamisega seotud võimaluste üle, kuna nädalavahetustel ja suuremate ürituste ajal jääb parkla juba veidi kitsaks,” rääkis ta.

Rakvere vallavanem Aivar Aruja nentis, et Põhjakeskuse ehitamine Rakvere valda Tõrremäele oli väga vajalik. “Raske on välja tuua, mida see andis vallale, kuid maakondlikult on see kind­lasti väga oluline. Tänaseks ei ole Põhjakeskus tõmbekeskuseks pelgalt Lääne-Virumaa inimestele, vaid siia tullakse kaugemaltki,” kõneles Aruja, kelle sõnul külastavad kaugemalt Põhjakeskusesse ostlema tulijad ka teisi kohti nii linnas kui lähiümbruse valdades.
Ka on Põhjakeskus kujunenud vallavanema sõnul kohaks, kus toimub väga palju eriilmelisi üritusi igas vanuses inimestele. “Samuti ei ole me koos Põhjakeskuse omanikega maha matnud jäähalli rajamise ideed,” lisas Aivar Aruja.