Soomes kutsutakse mehed ja vabatahtlikud naised armeesse, kus nad annavad sõdurivande. 1956. aastal läksid esimesed soome rahukaitsjad Suessi kanali piirkonda. Soome on rahukaitse suurriik.
Soome turistid ja Eesti armee
6. oktoober 2011, 07:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomes on sadu tuhandeid mehi, kes tunnevad huvi sõjanduse vastu, samasugused mehed reisivad turistidena mööda Eestit. Enamik soome naistest pooldab üldist sõjaväekohustust.
Olen kolmel korral viinud turistide rühma Võru garnisoni ja kolmel korral Läti Alūksne linna garnisoni. Nägime, kuidas elavad eesti ja läti sõdurid, jälgisime nende relvakäsitsust ja teisi õppusi. Olles läbinud ajateenistuse Soome armees, oskan hinnata ka teise maa sõjaväelisi süsteeme.
Eesti on nüüd NATO liige, sadadele tuhandetele soome meestele ja nende naistele pakuks huvi näha lähemalt Eesti armeed. Vaevalt turiste garnisonidesse lubatakse, seega peaksid sõdurid tulema garnisonidest välja. Oslos ja Stockholmis tõmbab sõdurite vahtkonnavahetus kuningalossi juurde hulganisti kaameratega turiste. Midagi niisugust tuleks korraldada ka Eestis.
Loodan, et Rakvere ja Tapa linn ning Lääne-Viru maavalitsus mõtlevad, kuidas soomlaste huvi Eesti armee, NATO armee, vastu saaks ära kasutada. Huvilistele tuleks pakkuda midagi vaatamisväärset.
Lugeja mõtleb nüüd kirjutajast: “Oh, milline militarist!” Väikese maa kodanikuna olen rahvaarmee kasvandik, me ei ähvarda kedagi. Kui istun rongis ja mööda vahekäiku liigub noori sõdurpoisse, siis küsin vastaspingil istujalt: “Kus teie olite armeeteenistuses?” Ja sõnaahtrad soomlased hakkavad jutustama oma sõjaväemälestusi.
Soome ei kuulu NATOsse, kuid on NATO rahupartner. Lapua padrunitehas kannab tänapäeval nime Nammo Lapua ja seal valmistatakse NATO standardeile vastavaid padruneid.