Hiljuti olin mõne päeva seltsiks kaheksa- ja kümneaastasele tüdrukule. Õdedega oli väga tore – igati viisakad, asjalikud ja kohusetundlikud hästi kasvatatud noored daamid, kuid raskusi tekkis söömisega.
Repliik: Söögem terviseks?
Hommikuks putru keeldusid nad söömast, lõunaks kartuleid soustiga polnud mõtet pakkuda, puuvilju nad samuti eriti ei tahtnud. Porgandist pole mõtet rääkidagi. Mahla peale kirtsutasid tüdrukud nina ning eelistasid pigem limonaadi või kokakoolat.
Muidugi saime hakkama: võileivad, friikartulid, viinerid, kartulikrõpsud ja maiustused maitsesid neile hästi. Päris sellest neiud siiski ainult ei toitunud, praadisime ka näiteks muna ja tegime pannkooke.
Aga ikkagi tekkis küsimus, kui tervislik ja mõistlik selline toidusedel on. Tegemist ei ole ju ainult kahe tüdruku valikuga: nii mõneski koolis on kohvik, kust osa lapsi lõunaeine asemel pigem saiakesi ostab, ning täiskasvanudki eelistavad sageli lõunaampsuna hamburgerit ning õhtul kauplusest kaasa haaratud valmistoitu.