Juhtkiri: reeturi tegelik pale

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja.
Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Eile plahvatas meediakanalites pomm: selgus, et kaks lugupeetud meest, isa ja poeg, on kinni peetud kahtlustatavana riigireetmises. Väidetavalt edastati Eesti olulisi riigisaladusi ja muid andmeid Venemaa föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi luurepeavalitsusele viie aasta jooksul ehk pikema aja vältel.

Spioone ja sulisid on ikka tabatud, selles pole iseenesest midagi uut, küll aga ei muuda see tõik fakti, et meie riigi julgeolekusse on löödud mõra. Liiati töötas meestest noorem, 1980. aastal sündinud Deniss Metsavas kuriteo toimepanemise ajal kaitseväe peastaabis.

Juhtivreetur Herman Simmi paljastamisega aastaid tagasi oli selge, et Vene luureteenistustel on siin agente veelgi. Kaitsepolitsei oli siis kurikuulsa ajalooga Vene sõjaväe­luurega võrreldes lapsekingades. Aastate jooksul aga õpitakse. Pressikonverentsil ütles kaitsepolitseiameti peadirektor, et alati ei pea reetureid enne šantažeerima. Üks levinumaid Vene luureteenistuste šantaaživõtteid on niinimetatud lõbutüdrukute ehk luureteenistuste keeli pääsukeste ette söötmine.

Kapo peadirektori sõnul võib riigi reetmiseni viia ka tavalisest suhtlusest alguse saanud tegevus. Seepärast kutsus ka kapo peadirektor teada andma, kui ollakse välisriikide eriteenistuse nii-öelda palgal. Väike, näiteks napsiklaasi taga poetatud kild ei ole ju suur kuritegu ja seal on veel võimalik peatuda.

"Juhtivreetur Herman Simmi paljastamisega aastaid tagasi oli selge, et Vene luureteenistustel on siin agente veelgi. Kaitsepolitsei oli siis kurikuulsa ajalooga Vene sõjaväeluurega võrreldes lapsekingades. Aastate jooksul aga õpitakse."

Reetmine on kuritegudest üks rängemaid, leidku see aset riiklikul tasandil, koduseinte vahel või kollektiivis. Olgugi et riigireetureid aeg-ajalt tabatakse, ei tohiks me nende olemasolu ja tegudega harjuda. Ajal, mil terrorirünnakuid oli vähem, võttis teadmine neist seest õõnsaks ja pani mõtlema. Terrorirünnakute sagenedes on inimesed harjunud fakte tuimalt teadmiseks võtma ning hukkunud jäävad pelgalt numbriteks. Ah et sel korral siis nii palju.

Hermann Simmi teo ilmsikstulek oli samuti kui külm vesi krae vahele. Nüüd aga tuleb teateid korruptsioonist ja riigireetmisestki liiga sageli. Võtame fakti jälle teadmiseks, aga üllatust enam ei järgne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles