Haldusreformi käigus ühendatud vallad on koostegutsemist harrastanud aasta.
Juhtkiri: igavene kemplus
18. oktoober 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aja jooksul on nurinat olnud mitmesugust: mõni omavalitsus on igatsenud naabrite rüppe, teine saanud aga “vigase pruudi” ja pidanud varasema naabri mured nüüd enda kanda võtma. Näiteks võitleb Vinni vald endise Rägavere valla kergliiklusteede lõpuni ehitamise nimel, Haljala vallas on aga sootuks leitud, et ühinemisleping tuleb avada ning seal kirjas olev üle vaadata.
On selge, et kõik, mis omal ajal kokku lepiti, ei pruugi tegelikus elus väga hästi toimida. Lepingusse võib igasugu asju kirja panna, milliseks kujuneb elu, ei oska keegi ennustada. Ja võibolla siis ongi tark või lausa hädavajalik vaadata kirjapandu värske pilguga üle.
Vihula vallal oli üks ühinemiskogemus juba olemas. Võsu vald ja Vihula vald ühinesid 1999. aastal kohalike omavalitsuste valimiste järel. Juba toona jõuti arusaamisele, et ühinemiseelne ilus jutt ei vasta tõele. Nii et Vihula kõhkles ja oli pelglik enne uut ühinemist. Kas Vihula kartused olid põhjendatud, see jäägu lugeja otsustada, sest nii palju, kui on inimesi, on arvamusi. On aga fakt, et soovitud Lahemaa valla nime riik uuele omavalitsusele ei võimaldanud ja ühendvald kannab juba rohkem kui aasta Haljala valla nime. Endistel Vihula elanikel tuli omaks võtta endise Haljala valla sümboolika, sest uus sümboolika rahvaküsitlusel toetust ei saanud.
Mis oleks siis alternatiiv? Vihula võiks proovida ühineda näiteks Kadrina vallaga, mis haldusreformi ajal üldse ripakile jäi. Tekkiv moodustis oleks geograafiliselt küll kummaline, aga mitte võimatu.
Mis oleks siis alternatiiv? Vihula võiks proovida ühineda näiteks Kadrina vallaga, mis haldusreformi ajal üldse ripakile jäi. Tekkiv moodustis oleks geograafiliselt küll kummaline, aga mitte võimatu. Siiski, siiski. Ei maksa unustada, mille pärast Haljala ja Vihula omal ajal Kadrina kosjad tagasi lükkasid: polnud Kadrina vallajuhid ju sugugi seda meelt, et tekkiv ühendvald võiks kanda mingit muud nime peale Kadrina ja et vallakeskus võiks asuda kuskil mujal kui Kadrinas. Nii see siis jäi.
Aeg annab arutust, milline on ühinemise kasu ja kahju. Kokkuhoid, mis samuti liitumiste üheks põhjuseks oli, pole tegelikult kuskil kajastunud: ametnikke on palgal sama palju või enamgi veel.